Arvestades Pariisi kliimaleppe eesmärki, on selge, et fossiilsete kütuste tarbimise asendamine alternatiivsete puhtamate lahendustega on võtmetähtsusega. Alternatiivide osas on tohutu areng toimunud akutehnoloogias, mis on soosinud elektriautode müügikasvu. Elektriautode seas koguvad populaarsust laetavad hübriidautod.
Globaalselt on kasvanud ka surugaasil, vedelgaasil ning veeldatud maagaasil sõitvate autode arv. Käesoleva aja suureks väljakutseks on aga vesinik, suurimaks takistuseks on vesinikkütusel sõitvate autode hind, ligi 80 000 eurot ning piisaval arvul tanklate puudumine.
Sisuliselt on tegemist muna-kana probleemiga. Kui ikka tankimisvõimalus puudub, siis autot ei osteta ning kui autosid turul ei ole, siis ei investeerita ka kallitesse tankimisseadmetesse. Alternatiivide elujõuliseks lahenduseks on riikidevaheline eesmärgistatud tugev koostöö, range riiklik energiapoliitika ning riiklikud toetusmeetmed.
Vesinikuentusiastid näevad vesinikkütuses suurt potentsiaali ning ütlevad, et vesiniku aeg on kohe käes. Jaapan on loonud seose 2020. aasta Tokyo olümpiamängudega. Tokyo endine kuberner Yoichi Masuzoe on öelnud, et kui 1964. aasta Tokyo olümpiamängudega pärandati maailmale Shinkanseni kiirrongisüsteem, siis järgmiste olümpiamängudega pärandatakse maailmale vesinikuühiskond. Ootame põnevusega, sest kogu olümpiaküla elekter plaanitakse toota vesinikust ning Tokyo tänavatel peaks sel hetkel sõitma juba 6000 vesinikautot ja üle 100 vesinikbussi.
Eesmärkide seadmine on tore ja vajalik. Isiklikult on mul hea meel, et Pariisi kliimalepe on sündinud ning ka jõustunud. Ilma eesmärkideta puudub siht, mille poole püüelda. On iseenesestmõistetav, et puhas keskkond ja puhas õhk on olulised igaühele meist, meie lastele ning tulevastele põlvkondadele. Olen autoga ummikus seistes lülitanud õhuventilatsiooni siseringluse peale või keeranud sootuks kinni, sest eesseisvate sõidukite heitgaasid matavad hinge.