Juhtkiri: panganduse mädapaise

Raha ei haise. Foto: Urmas Nemvalts

Kolm aastat tagasi paljastas Vene väljaanne Novaja Gazeta Venemaa ajaloo suurima ning ka maailma läbi aegade suurimate rahapesuoperatsioonide hulka kuuluva «Laundromati». Summa, mis Venemaalt aastate jooksul välja kanditi, on võrreldav Eesti terve aasta sisekogutoodanguga. Nagu tänu rahvusvahelise uurimisprojekti tööle, milles osalesid ka Postimehe ajakirjanikud, on selgunud, on «Laundromati» skeemidesse segatud Moldova ja Ukraina kolkaküladest leitud tankistide, kümnete Vene ja välismaa pankade ja Moldova kohtuvõimude kõrval ka Eesti pangad, kelle kaasabil legaliseeriti 1,6 miljardit dollarit Vene musta raha.

Kokkuvõttes on suurimaks kannatajaks Venemaa. Mõne aasta jooksul on sealt kuritegelikult välja viidud 20 miljardit dollarit, millelt maksmata maksud ja lootused see raha tagasi saada täiesti olematud. Kuid suurt mainekahju on saanud ka Eesti pangandussüsteem, kuna sellesse on segatud seitse Eesti panka. Suurim rahamassiiv – umbes 1,2 miljardit dollarit – maandus Danske Banki Eesti filiaali arvetel, mis ületab näiteks kordades operatsiooni segatud Briti suurpankasid läbinud summasid, mis eile ja üleeile oli maailmameedias üks olulisi uudiseid.

Loo juures on kõige häirivam see, et kahtlased rahatulvad Moldova päritolu Moldindconbankist ei tekitanud Danske siinses filiaalis kahtlusi ega käivitanud mingeid kontrollmehhanisme. Rahapesuskeemide filtritena figureerivad sagedasti maailma finantssüsteemi perifeerias asetsevad pangad, seepärast on viimastel kümnenditel palju negatiivset tähelepanu pälvinud Läti pangad, mis aidanud idanaabri juurest varastatud gaasirublasid ja naftadollareid puhtaks pesta. Eriti kurikuulsaks sai selles mõttes möödunud kümnendil näiteks Baltic International Bank. Läti omaga võrreldes on Eesti pangandussüsteemi seni peetud korrastatuks, kuid «Laundromatiga» seotud skeemid annavad põhjust muretseda.

Muidugi tekib küsimus vastutusest, kuna needsamad euroopalikud väärtused, millest Eestiski armastatakse kõneleda, rajanevad isikustatud vastutusel ja läbipaistvusel. Segaseid seletusi andnud Danske Banki Eesti filiaali juhi Aivar Rehe saatsid omanikud viisaka käepigistusega erru ja põhimõtteliselt selle ning pankadele finantsinspektsiooni poolt tehtud sümboolse trahviga olekski võinud asi avalikkuse jaoks lõppeda. Siin sekkus ajakirjandus ja see on kogu loo juures kõige positiivsem – ühiskonna ette on toodud tõsine murekoht.

«Laundromati»-juhtum kergitab ühtlasi laiema moraalse küsimuse. Nimelt, miks lääne, sh Eesti ühiskonnas ollakse valmis teenima Venemaa kleptokraatide varastatu pealt ning looma sealsele kõige probleemsemale ühiskonnagrupile tingimused, et nad saaksid piiri taga magusat elu nautida.