/nginx/o/2016/10/19/5973107t1h7349.jpg)
Eestil oli viisavabadus Soomega alates 17. maist 1927 ning taasiseseisvumise järel alustati ettevalmistustega, et kehtestada uuesti viisavabaduse vennasrahvaga. Pika töö tulemusena, millega olid hõivatud mõlema maa paljud ametkonnad, jõuti riikidevahelise lepinguni.
Peeter Langovitsi tagasivaade: nii saabus viisavabadus Soomega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ikka kerkisid päevakorda uued takistused või lisanõuded, kardeti kuritegevuse kasvu ja riigid polnud viisast loobumiseks veel valmis. Ei tähendanud ju viisavabadus piirikontrolli kaotamist, sest Euroopa Liidu liikmena pidi Soome tagama riiki sisenejate tõhusa kontrolli.
26. märtsiks 1997 jõuti niikaugele, et polnud enam takistusi ja välisministeeriumis oli põhjust šampanjaklaase kokku lüüa. Eesti välisminister Toomas Hendrik Ilves ja Soome välisminister Tarja Halonen allkirjastasid kauaoodatud riikidevahelise viisakohustuste kaotamise kokkuleppe, mille järgi alates 1. maist pääsesid eestlased Soome ja soomlased Eestisse viisavabalt. Eestil kehtis juba viisavabadus Taaniga.
Nüüd lisandusid meile viisavabade riikide nimistusse ka Rootsi, Norra ja Island. Lepingute järgi võis Eesti kodanik viibida neis riikides poole aasta jooksul kokku 90 päeva.
Kuna Eestile oli tähtsaim siht liitumine ELiga, siis oli Soome toetus igati tähtis. Viisavabadus Põhjamaadega oli oluline samm teel Euroopasse, nentis Ilves pärast allkirjastamist. Soome oli meie suurim kaubanduspartner ja investeerija ning viisavabadus aitas elavdada majandust, soodustas ka turisminduse arengut ja maadevaheliste suhete tihenemist. Haloneni sõnul oli see leping üks tähtsamaid leppeid, mis pärast taasiseseisvumist on Eesti ja Soome vahel sõlmitud, ning ta kutsus kõiki eestlasi Soomet avastama. Ajaloolist sündmust jälgisid ka siseminister Riivo Sinijärv, suursaadikud Jaak Jõerüüt ja Pekka Oinonen, piirivalveameti peadirektor Tarmo Kõuts, KMA peadirektor Andres Kollist jt ametimehed ning hulk põhjanaabrite ajakirjanikke. Sinijärve sõnutsi oli kasvava reisijate hulgaga arvestatud ja mõlemal poolel võeti piirikontrolli tööle lisaks ametnikke ja uuendati tehnikat.