Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Aleksander Laane: Eesti Energia pajatab Jordaania projektist muinasjutte (13)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aleksander Laane
Aleksander Laane Foto: Erakogu

Eesti Energia Jordaania projekt on rahaliselt kahtlane, keskkonna mõttes aga kuritegu, kirjutab Erakonna Eestimaa Rohelised esimees Aleksander Laane.

Eesti Energia hõisked Jordaanias kasumiteenimisest on pehmelt öeldes enneaegsed – raha on endiselt seal põlevkivi all kinni ja pole teada, kas raha saab sealt Eesti poole üldse tulema. See nii-öelda teenitud 19 miljonit läks ju «osaluseks-investeeringuks» hiinlaste finantseeritud ettevõttesse ehk jäi Jordaaniasse. Sisuliselt on aga tegemist olukorraga, kus Eesti Energia kui riigiettevõte võtab osa Hiina ekspansioonist maailmas. Hiina on juba pikemat aega hõivanud arengumaades olulisi positsioone tooraine ja toidutootmise vallas, aga ka energeetikas. Nagu teada, ei arvestata selle puhul kohalike kogukondade ja riikide endi vajadustega ega ammugi mitte keskkonnaga. Hoolimatus keskkonna vastu tekitab aga erinevaid ohte sõdadeni välja.

Jordaania majandusel ei lähe praegu just hästi – välisvõlg on Süüria sõja ja põgenike tõttu kasvanud üle 90 protsenti SKTst, kasvanud on töötus ja vaesus. Jordaania on suuresti kõrb – seal on väga vähe metsa. Kuid mis kõige tähtsam – Jordaania on maailma riikide seas tagantpoolt teine vee hulga poolest ühe elaniku kohta!

Põlevkivimajandus nõuab aga tohutult vett. Kõrbes on veeallikaks ilmselt sügaval paiknev ja raskelt kättesaadav vähene põhjavesi, mida peab siis üles pumpama. Ja pumbad paneb samuti käima põlevkivielekter. Põlevkivi põletamine ning põlevkiviõli tootmine põhjustab sellega veevaru saastumise, kuna tekkiv tuhk on ikkagi vaja veega stabiliseerida. Jordaania põlevkivist tekib väga palju tuhka, milles tekib palju vaba lupja, mis veega kokkupuutel saastab vett, suurendades pH-d.

Nendes tingimustes muutuvad väga liikuvaks raskemetallid nagu vanaadium, molübdeen, seleen, arseen ja kroom, mis tõstavad põhjavee saastumise ohtu veelgi. Eesti Energia lubab küll veevajadust vähendada, kuid kogemuste põhjal saab üsna kindlalt öelda – puhta põhjavee raiskamine keset kõrbe seisva saastava põlevkivielektri tootmise jaoks pole mitte kuidagi põhjendatud. Enamgi veel – see on lausa kuritegu keskkonna suhtes.

Eesti Energia läheb «eksperdina» ja riigifirmana reostama võõrast riiki, suutmata koduski reostusele piiri panna või konkurentsivõimelist elektrit toota. On selge, et fossiilkütuste osakaal väheneb kogu maailmas – seda nii tohutute keskkonnaprobleemide tekitamise tõttu kui ka rahalistel kaalutlustel. Söel põhineva elektritootmise tekitatud kahjum sundis suured Saksa energiafirmad nagu RWE ja E.ON ennast kaheks jagama, et mitte ühes tükis põhja minna. Isegi Eesti Energia hindas 2016. aastal varasid alla 66 miljoni euro eest ja varsti tehakse seda taas. Et Auvere on kahjumlik projekt, ütles Eesti Energia endine juht Sandor Liive juba aastal 2014.

PÕXITi ehk põlevkivisõltuvusest lahtisaamise vajadusest on rohelised rääkinud üle kümne aasta, hiljuti kordas neid mõtteid OSCD raport. Üha laienev raha väljaviimine fossiilenergeetikast on reaalsus, millega peab arvestama ja mis annab hinnangu kogu sektorile.

Jordaanias on tohutult päikest ja stabiilse kiirusega tuult. Kui Eesti Energia oleks Jordaaniasse läinud Eestis väljatöötatud-toodetud tuulegeneraatoreid üles panema ja päikeseenergeetikat arendama, oleks see kiiduväärt ja Eestile selgelt rahaliselt kasulik.  Praegune tegutsemine on aga osalemine keskkonnavastases kuriteos.

Tagasi üles