«Venemaal on väga tugev valuutakontrolli süsteem, mis tekitab rahapesuskeeme juurde,» rääkis Postimehe Päevaintervjuus rahapesu tõkestamise valdkonna ekspert ja rahapesu andmebüroo eksjuht Aivar Paul. «See ei ole aga piisav põhjus, et ükski Eesti pank võiks aktsepteerida sellist raha liigutamist,» kinnitas ta.
PÄEVAINTERVJUU Miks liigub Venemaa kuritegelik raha läbi Eesti? (10)
21. märts 2017, 16:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile avaldasid 32 riigi uurivad ajakirjanikud, sealhulgas pikaajalise uurimustöö tulemused sellest, kuidas läbi eri riikide on liikunud 21 miljardit eurot kuritegelikku raha Venemaalt. Postimehe uuriva toimetuse juhataja Risto Berendson uuris Paulilt, kuidas ja miks Venemaa kuritegelik raha läbi Eesti liigub.
«Oleme ausad, sarnane skeem ei ole iseenesest uudis,» rääkis Paul, «Ei saa öelda, et eesti pangandussektor sellistest nähtustest puutumata on.»
Pauli sõnul kasutatakse rahapesuskeeme nii riigilt väljapetetud raha puhtaks pesemiseks kui Venemaal näiteks sellekski, et sealses mõttes ausad ettevõtted saaksid oma rublad eurodeks vahetada.
«Riikide seadusandlus on väga erinev, selgitas ta. Venemaal ei ole võimalik, et sul on seaduslikult teenitud miljonid ja palud need eurodes või dollarites välja maksta,» sõnas ta. «Venemaal on väga tugev valuutakontrolli süsteem, mis tekitab skeeme juurde ja mõningad sellest tulenevad juhtumid polegi Pauli sõnul klassikalises mõistes rahapesu.»
Paul sõnas, et ei oska öelda, kuidas täpselt rahad läbi Eesti on liikunud, aga kui tegemist on ülekannetega, saavad summasid vahendanud pangad eelkõige ülekandetasusid. Välismaksete puhul on eri pankades samas väga erinevad hinnakirjad ja suurte summade liigutamiseks on veel teisigi finantsinstrumente, mille pealt pangad teenivad.
«Maailmas pole ühtegi universaalpangandusega tegelevat panka, kes saaks olla rahapesuvaba,» rääkis Paul. Ta kinnitas, et pangad pingutavad muidugi selle nimel, et nende kaudu toimuks võimalikult vähe rahapesu, aga aeg läheb edasi ja mõeldakse välja uusi skeeme.
Eestis on ses vallas 1990ndate lõpust saadik toimunud märkimisväärseid arenguid. Alguses leidsid pangad, et kõik, mida nad kahtlase raha liikumise tõkestamiseks tegema peavad, on sellest vastavasse asutusse teatamine. «Sai aga selgeks, et sellest ei piisa. Seadustega koos muutus ka üldine foon ja ärikultuur,» rääkis Paul.
Vaata täispikka intervjuud videost.