Postimees 1927. aastal: miks Petserimaa kiikab ida poole?

«Pühad Petseris» (1936), Konstantin Märska. Foto: Kaader filmist

Just rasked elutingimused, pool näljas elamine mõjub selleks kaasa, et Petserimaa rahvas piiritaguse kasuks tehtavale kihutustööle vastuvõtlik on.

Petserimaa on meie murede maa. Seal üksi ei jooda ega peeta suuri kakelusi ja tapmisi, vaid seal tehakse poolavalikult ja päris riigivastast tööd. Kuskil valitsusasutuses seisab praegu Petserimaa omavalitsuse ümberkorraldamise eelnõu. Selle ümber on juba rohkesti piike murtud. On vaieldud mõnede kavatsuste vastu, mis see eelnõu ette näeb. Olgu selle kõigega, kuidas on, kuid peaasi on, et midagi ette võetaks, et Petserimaal valitsevat olukorda tervendada.

Selle maaosa peab meie valitsus oskama vabariigile lähemale tuua. Võimalusi ja abinõusid selleks leidub mitmesuguseid. Peame ometi kord niikaugele jõudma, et Petserimaa võimumehed valitsuse poolt antavate riiklikkude toetuslaenude abil lihtsameelse elanikkonna seas omale mingisuguste «heategijate» loorbereid enam kasvatada ei saaks. Peab suudetama ja osatama sarnast olukorda luua, et petserimaalastel põhjust poleks üle traataia piiluda.

Kui seda ei sünni, kui seda ei suudeta teha, siis ei või me mitte kindlad olla, et me ühel ilusal päeval jälle sarnase protsessi ees ei seisa. Ja kaebealuste arv on siis muidugi juba palju suurem. 21.03.1927