Erki Pisuke: kiirlaenuärimehed on asunud tegutsema hoiu-laenuühistu nime all

Erki Pisuke Foto: Erakogu

Mis vahe on hoiu-laenuühistul ja nii-öelda kiirlaenuühistul, kirjutab Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu juhatuse liige Erki Pisuke.

Viimastel aastatel on rohkete tele- ja raadioreklaamidega avalikkuses silma torganud hoiu-laenuühistud, mis meelitavad hoiustajaid «liiga hea, et tõsi olla»-intressitootlusega. Kõrgete hoiuseintressidega käivad paratamatult kaasas riskid, mida hoiustajad tõenäoliselt üsna sageli endale ei teadvusta. Seetõttu tasubki endale sobiliku hoiustamisvõimaluse otsimisel valida hoiu-laenuühistu, mis ka põhjalikuma taustakontrolli järel on usaldusväärne. Ainult parima intressi ja kirevama reklaami järgi otsuse tegemisel võib hoiustaja hiljem valikut väga kahetseda

Hoiu-laenuühistu kui kiirlaenuärimeeste raha kaasamise kanal

Ei ole enam ammu mingi saladus, et paljud end kõige jõulisemalt reklaamivad hoiu-laenuühistud tegelevad hoiu-laenuühistu nime all ühistu juhatuse liikmetele kuuluvatele kiirlaenufirmadele raha kaasamisega. Praktikas on selliseid ühistuid hakatud kutsuma kiirlaenuühistuteks.

Süsteem toimib väga lihtsalt. Kiirlaenuärimehed asutavad endale oma kaaskonnaga hoiu-laenuühistu, mis üsna pea hakkab endale liikmeid meelitama kõrgete hoiuseintressidega. Ühistusse kaasatud raha laenab hoiu-laenuühistu aga valdavas enamuses edasi kiirlaenufirmadele, mis kuuluvad samadele ärimeestele, kes ka hoiu-laenühistu ellu kutsusid. Huvitaval kombel on seosed kiirlaenuühistu ja kiirlaenuäri vahel kohati isegi täiesti ilmsed.

Näiteks Tallinna Hoiu-laenuühistu kaubamärgi omanik on Eesti üks suuremaid kiirlaenufirmasid Placet Group OÜ. Samuti on Tallinna HLÜ ja Placet Group juhatuses üks ja sama isik. Kui vaadata Tallinna HLÜ majandusaasta aruannet, siis enamik ühistu laene on väljastatud seotud osapooltele, mis omakorda kinnitab fakti – vähemalt lõviosa hoiustest laenatakse ühistu juhatuse liikmetele kuuluvatele kiirlaenufirmadele kiirlaenude väljastamiseks.

Sama pilt paistab välja Raha Hoiu-laenuühistu 2015. aasta majandusaasta aruandest, mille puhul lausa 99,76 protsenti laenudest on väljastatud seotud osapooltele. Sisuliselt kasutavad kiirlaenuärimehed hoiu-laenuühistut enda äride jaoks suhteliselt odava kapitali kaasamiseks. Kokku tegutseb Eestis täna umbes neli kiirlaenuühistut. Arvuliselt moodustavad nad küll vähemuse, kuid tegevusmahtude poolest kuulub kiirlaenuühistutele juba üle 50 protsenti hoiulaenuühistute turust. Miks siis kiirlaenuühistud ohtlikud on?

Kiirlaenudega ühistule suured riskid

Esiteks pole kliendid oma raha hoiustamisel kiirlaenuühistusse teadlikud riskidest, mis seonduvad kiirlaenudega. On tõsi, et viimastel aastatel on suurimad kiirlaenuandjad olnud väga kasumlikud. Ka Placet Group 2015. aasta kasum oli 2,34 miljonit eurot, mis on mitu korda suurem number, kui ükskõik millise Eesti hoiu-laenuühistu aastane käive.

Probleem seisneb aga selles, et sageli on kiirlaenuvõtjad küllalt madala krediidivõimega. Kui majanduslikelt headel aegadel suudavad kiirlaenuvõtjad oma kohustusi üldjoontes täita, siis keerulisematel perioodidel on nad tõenäoliselt esimesed, kes jäävad maksete tegemisega hätta. Kui kriitiline hulk kiirlaenukliente ei suuda enam neile tagatiseta antud laene teenindada, siis ei suuda kiirlaenufirma tagasi maksta ka tagatiseta võetud laenu hoiu-laenuühistust.

Ja kui juhtub viimane, siis ei suuda varsti hoiu-laenuühistu maksta enam oma hoiustajatele tagasi nii intresse kui ka hoiuse põhiosa. See omakorda võib viia hoiu-laenuühistu pankrotini, mille puhul kaotavad hoiustajad tõenäoliselt suure osa oma hoiustatud rahast. Rääkimata sellest, et mõne suurema kiirlaenuühistu pankrotistumine tekitaks olulise mainekahju kogu hoiu-laenuühistute sektorile.

Usaldusväärsed ühistud koondunud Eesti Hoiu-laenuühistute Liitu

Tuleb rõhutada, et kiirlaenuühistud ei tohiks aga kuidagi varjutada nende hoiu-laenuühistute tegevust, kes ühistegeliku rahastuse põhimõtteid nõuetekohaselt järgivad. Sellised hoiu-laenuühistud on koondunud Eesti Hoiu-laenuühistute Liitu, mis on juba turul end pikalt tõestanud hoiu-laenuühistuid ühendav organisatsioon. Hoiu-laenuühistute liitu kuuluvad Tartu Hoiu-laenuühistu, Leie Hoiu-laenuühistu, Kehtna Hoiu-laenuühistu, Kambja Hoiu-laenuühistu, Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu, Saaremaa Hoiu-laenuühistu ja Põlvamaa Hoiu-laenuühistu ja Eesti Evangeelne Luterlik Hoiu-laenuühistu.

Tegelikult on hoiu-laenuühistu seaduses piisavalt usaldusnormatiive ja laenude väljastamise reegleid, et tagada ühistu hoiustajate kaitse ja ühistu riskide konservatiivne juhtimine. Neid norme ka liidu liikmesühistud järgivad. Probleem on aga selles, et keegi peale ühistu revisjonikomisjoni ja audiitori normatiivide järgimist ei kontrolli. Samuti ei too audiitori märkusega otsus ühistule kaasa mingit tõsisemat tagajärge. Seetõttu kiirlaenuühistute puhul nimetatud kontrollmehhanismid ei toimi. Mida siis teha, et olukorda parandada?

Riiklik järelevalve ei pruugi aidata

Esimesena võib pähe torgata mõte riiklikust järelvalvest nagu seda tehakse pankade puhul, kelle tegevust kontrollib Eestis finantsinspektsioon. Järelvalve on seotud aga kahe probleemiga. Esiteks on tegevusloa taotlemine kulukas ja aeganõudev protsess. Paljudele väiksematele hoiu-laenuühistutele Eestis tõenäoliselt isegi liiga kulukas. Teiseks tuleb pärast tegevusloa saamist finantsinspektsioonile igal aastal maksta järelevalvetasu, mille summa sõltub tegevusmahust, kuid võib teatud tingimustel olla ebamõistlikult suur. Väiksematele ühistutele oleks riiklik finantsjärelvalve seega selgelt liiga koormav. Kuid kas järelvalve aitaks piirata ka n-ö kiirlaenuühistute tegevust?

Sellele küsimusele on juba märksa keerulisem vastata. Kui tuua paralleele hiljutise krediidiandja tegevusloa menetlusest, siis suured kiirlaenufirmad olid ühed esimesed, kellele finantsinspektsioon tegevusloa väljastas. Mis puudutab bürokraatiat ja formaalsete nõuete täitmist, siis selles osas paistab, on kiirlaenufirmad eeskujulikud. Neil on piisavalt kapitali, et osta sisse vajalikus mahus õigusabiteenust ja kohandada oma tegevus ümber uue reeglistikuga vastavaks.

Seega ei pruugi järelvalve kiirlaenuühistute tegevust praktikas ohjeldada. Küllap heade rahaliste võimalustega kiirlaenuärimehed leiavad lihtsalt ühistu kaudu uued finantsinstrumendid, kuidas sama tegevust edasi teha ja hoiuseid kiirlaenude jaoks edasi kaasata. Seega ei annaks riiklik järelvalve kiirlaenuühistute suhtes üsnagi tõenäoliselt soovitud tulemust.

Rääkides veel liitu kuuluvatest hoiu-laenuühistutest, kellest mõni on tegutsenud juba rohkem kui 25 aastat. Mitte ühelgi aastal pole ühistutel riiklikku järelvalvet olnud. On fakt, et selle aja jooksul pole mitte ükski Eesti Hoiu-laenuühistute Liitu kuuluva hoiu-laenuühistu hoiustaja oma rahast ilma jäänud põhjusega. Sellest järeldub, et hoiu-laenuühistute puhul on tegemist väga stabiilse finantsasutusega.

Samal ajal on aga pankrotistunud paljud pangad, kes on alati olnud ka riikliku järelvalve all. Ometi pole järelvalve ja ranged pangandusregulatsioonid ise halvimat stsenaariumit suutnud ära hoida. Riikliku järelvalve võimekus krediidiasutuste pankrotti ära hoida tundub olevat üle hinnatud. Ka praegu tuleb Euroopast metsikus koguses pangandusregulatsioone, millega näiliselt tekitatakse turvalisust, aga tegelikult piiratakse laiemalt majanduse arengut, sest pangad peavad Rain Lõhmuse sõnu kasutades eeskätt tegelema oma maja püsti hoidmisega. Ka järelvalve ühistute üle kardetavasti pigem suunaks suure osa töö- ja raharessurssi järelvalvega seotud kohustuste täitmisele ning pidurdaks seetõttu ühistulise panganduse arenguvõimalusi.

Kõige parem rohi on inimeste teadlikkuse parandamine

Küll aga aitaks kiirlaenuühistute tegevust piirata inimeste teadlikkuse kasvatamine. Inimesteni on vaja viia teadmine, et hoiu-laenuühistul ja n-ö kiirlaenuühistul on oluline vahe nii riskide kui ka järgitavate tegevusprintsiipide mõttes.

Sellel rindel tegutseb täna Eesti Hoiu-laenuühistute Liit ja liitu kuuluvad hoiu-laenuühistud ning Akadeemiline Ühistegevuse Selts. Ühe näitena osalevad liidu liikmed igal aastal oma boksiga Maamessil. Juba kuus aastat on eetris olnud Ühistusaade ja ilmunud Ühistuleht. Tallinna TVs jookseb 5. hooaega Ühistegevuse pooltund. 2017. aasta sügisel toimub Eesti Maaülikoolis juba kuues Ühistukonverents. Kõige selle eesmärk on inimestele ausa ja igakülgse informatsiooni jagamine turul tegutsevate eesmärgipäraste ühistute kohta. Kuid kõigest sellest on vähe, kui arvestada asjaolu, et kiirlaenuühistute reklaami võib näha sisuliselt igal õhtul televiisorist või kuulda raadiost.

Vaja oleks palju ulatuslikumat teavitustegevust. Siinkohal võiks ka rahandusministeerium, finantsinspektsioon ja Eesti Pank inimeste teadlikkuse kasvatamisega hoiu-laenuühistute osas märksa aktiivsemalt tegeleda. Teretulnud on koostöö konverentsidel, messidel, raadio- ja telesaadete ettevalmistamisel, infomaterjalide koostamisel ja jagamisel. Samuti võiks ka riiklikes meediakanalites nagu ETV või ETV Pluss ulatuslikumalt hoiu-laenuühistute teemalisi infosaateid teha.

Olen üsna kindel, et kui inimestel oleks kiirlaenuühistute suhtes parem teadlikkus, lõppeks üsna kiiresti ka nende tegevusmahtude märkimisväärne kasv. Seda põhjusel, et ühistus hoiustav isik on reeglina väga konservatiivne ja väldib oma säästudega riskide võtmist, mis aga kiirlaenuühistutega paratamatult kaasas käivad. Ajapikku aga hääbuks kiirlaenuühistute tegevus tõenäoliselt orgaaniliselt või oleksid nad sunnitud oma tegevuse vastavusse viima ühistegeliku rahastuse põhimõtetega. Nagu paljude muude probleemidegi puhul, puuduvad ka siinkohal lihtsad lahendused. Kuid nagu eelnevalt tõdesime, tuleks riikliku järelvalve kehtestamise asemel esmalt otsida lahendusi inimeste teadlikkuse parandamisest.