Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Aleksander Einseln kuulsas käskkirjas: parem surra vaba mehena kui elada orjaahelates

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Aleksander Einseln 19.07.1995. | FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Meie seast lahkunud Eesti kaitseväe endine juhataja kindral Aleksander Einseln jääb vast paljudele meelde oma kuulsa käskkirjaga number üks, mis käsib vaenlasele igal tingimusel vastu hakata ja jätkata seda seni, kuni president on andnud teistsuguse korralduse.

1995. aasta 1. jaanuaril allkirjastatud dokumendi sisu on järgnev:

Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral sõjaseisukorra väljakuulutamise tagamiseks juhul, kui seda ei ole võimalik teha Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvis 128 ettenähtud korras ja tulenevalt paragrahvis 127 kaitseväe ja riigikaitseorganisatsioonide juhile pandud ülesannetest ning lähtudes põhimõtetest, et on parem surra vaba mehena, kui elada orjaahelates käsin:

  1. Kehtestada sõjaseisukord Eesti Vabariigi territooriumil hetkest, mil vaenlase relvastatud üksused või formeeringud ületavad omavoliliselt riikidevahelise kontrolljoone (riigipiiri).
  2. Kaitseväel, Kaitseliidul ja sõjaaja riigikaitse seadusega minule allutatud siseministeeriumi valitsemisalas olevatel sõjaväeliselt korraldatud asutustel ning üksustel osutada sõjaseisukorra kehtestamisel aktiivset vastupanu agressorile vastavalt püstitatud ülesandele.
  3. Mitte lõpetada ilma põhiseaduslikus korras valitud Eesti Vabariigi presidendi avaliku ja kirjaliku korralduseta vastupanu vastase suhtes.


Kindral Aleksander Einseln sündis 25. oktoobril 1931 Tallinnas. Ta lahkus koos emaga Eestist 1944. aastal Saksamaale ja elas alates 1949. aastast Ameerika Ühendriikides. Aastatel 1951–1985 teenis ta Ühendriikide relvajõududes ning osales Korea ja Vietnami sõjas. 1993. aastal naasis kindral Einseln Eestisse ja teenis kaitseväe juhatajana 1993. aasta maist kuni 1995. aasta detsembrini.

Tagasi üles