Mind pani mõtlema Jüri Luige väide, justkui oleks Eesti rahvas oma ajaloo, väiksuse ja haridustahte tõttu populismist kuidagi vähem mõjutatav kui teised, kommenteeris kirjanik Maarja Kangro Postimehe arvamusliidrite lõunal.
Maarja Kangro: me ei ole populismi suhtes immuunsed (4)
16. märts 2017, 14:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eks kõne lõppu oli vaja mingit optimistlikku nooti, aga Ida-Euroopa ei ole seni ilmutanud erilist immuunsust populismi vastu ja ida-eurooplased oleme meiegi (mis sest, et ÜRO määratluse järgi enam mitte). Ideaalis võiks ju väikesed mõõtmed tagada mingi võimaluse asju ise lähemalt näha, aga väikerahvad teevad niisamuti populismist ja propagandast mõjutatud otsuseid.
Marju Lepajõel jagub alati espriid, mida ta võiks märksa laiemalt rakendada. Näiteks teha oma väitlussaate, kuigi ma saan aru, et teadlane on meeldivam olla.
Olen kindlasti nõus sellega, et mõtlemisviiside paljusus on hädavajalik – ja selle paljususe tagab meile humanitaaria. Hea, et Lepajõe tõi välja tõe pideva küsitavuse teema. Kahtlemata on suur vahe selles, kas me räägime mingites ühikutes mõõdetavatest faktidest ja väga ilmsetest asjaoludest kui tõest või tulevad tõdede lahknevused laiemast tõlgendusest. Tõlgendamistööd tulebki pidevalt teha, pidevalt dialoogi pidada, et kuidagiviisi tõdedes kokkuleppele jõuda. Kaalutletud kokkulepete hülgamine ja jaburuste levitamine ei ole lõpuks enam niisama koomiline, vaid läheb ohtlikuks.