Eesti mets.

FOTO: KRISTJAN TEEDEMA/PM/SCANPIX BALTICS

Tänase lehe lugu metsamaast ja pensionifondidest on lisaks konkreetsetele asjaoludele järjekordne märk närvilisusest, mis metsade ja metsaäri ümber valitseb.

Toome teie ette sisuliselt kaks lugu. Üks pool väidab, et asjad on halvasti või vähemalt kahtlased. Teine, et kõik on kõige paremas korras või kui millalgi peakski ilmnema midagi kohatut, on olemas viisid, kuidas asjad korda seada.

Konkurendid osutavad nende meelest kahtlastele asjaoludele ühe lageraielankidesse investeerinud äriseltskonna tehingutes. Nad väidavad, et kaht metsainvesteeringute fondi haldav firma ostab lagedaks raiutud metsamaad kokku liiga kalli hinna eest ja eelistab üht kindlat müüjat teistele pakkujatele.

Avalik huvi tuleb mängu järgmistel põhjustel. Metsa investeerivate fondide osakuid on omakorda ostnud pensionifondid. Viimased on kahtlemata avaliku huvi all, kuna müüvad oma osakuid kokku sadadele tuhandetele klientidele. Tegu pole lihtsalt kahe poole vahelise tehinguga, mille juures kõrvalseisjaid üldjuhul ei peaks eriti huvitama, mis hinda täpselt maksti.

Jõhkramas keeles ümber öeldult on konkurentide kahtluse iva ju see, et lõpuks saavad petta pensionifondide osakuomanikud – väidetavalt turuhinnast kallima lankide ostuhinna arvelt rikastub aga salamahti keegi tehingute osalistest. Mitte kauges tulevikus, mil pensionisambasse sissemakseid teinud tööinimesed loodavad lõunamere saartele puhkama sõita, vaid nüüd ja kohe.

Pensionifondide haldurid osutavad oma kontrolli protseduuridele. Nad on enda sõnul uurinud metsaga tegeleva fondi ja sellega seotud inimeste tausta ja kontrollivad, et tehingutes poleks huvide konflikti. Üks fondihaldureist kirjeldab ka, kuidas on käidud kohapeal, kummikud jalas, ostetud kinnistuid kontrollimas. Sõltumatute spetsialistide raportid kinnitavad fondihalduri sõnul, et kõik tehingud on toimunud turutingimustel. Seega, ümber öeldult: kedagi pole petetud, keegi pole saanud tulevaste pensionäride arvel midagi salamahti ja ebaõiglaselt. Pealegi, nagu osutab üks pensionifondi halduritest, võivad metsafondi investorid kokku tulla ja sellele uued juhid valida, kui seniste tegevus ei meeldi.

Üks ajakirjanduse peamisi kohustusi on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist. On selge, et tänaste käsitluste põhjal ei ole veel võimalik ühemõtteliselt kummalegi poolele õigust anda.  

Ka Postimehe arvamuskülgedel on viimase poole aasta vältel kestnud vaidlus selle üle, milline peaks olema metsade majandamise korraldus Eestis ning kuidas on see seotud looduskaitsega. On selge, et mitmel tasemel vaidlemist metsa ja ka metsaäri ümber jagub veel pikaks ajaks.