Koolitund.

FOTO: Urmas Luik

Neli noort entusiastist õpetajat pakuvad välja lahendusi, kuidas muuta Eesti haridus paremaks. 

Viimase kümne aasta jooksul on loodud kümneid uusi haridusalgatusi, mis viitab sellele, et hariduse temaatika on muutunud järjest olulisemaks eri valdkondade inimeste hulgas ning nähakse vajadust muutuste järele.

Alustavat õpetajat toetav kool, uuenduslik lähenemine koolitundidele, õpetajate arenguprogramm, «Noortekohtumised» – need on vaid mõned neist, mida kõiki ühendab see, et nad tahavad panustada paremasse haridusse ning mille algatajad on tuule tiibadesse saanud just programmist «Noored kooli».

Kati Tikenberg ja õpetajate arenguprogramm

Kati Tikenberg

FOTO: Erakogu

Kuigi uusi algatusi on palju ja paberil on  reforme juba ellu viidud (sh uus riiklik õppekava või muutunud õpikäsitlus), siis keeruliseks on osutunud muudatuste rakendamine kooliellu. Mina näen täna selles suurimat väljakutset Eesti hariduses.

Minu hinnangul on täna koolis kaks võtmerolli muudatuste elluviimisel, nendeks on koolijuht ning õpetaja, kes vajavad ka järjest suuremat tuge ning teadmisi ja oskusi, kuidas muutuda 21. sajandi kooliks. Tihti juhtub nii, et õpetajatel ja koolijuhtidel puudub vajalik toetus ja kompetents, küll aga vaadatakse neile otsa, et miks kool muudatustega kaasa ei tule. Selline olukord ajab sageli inimesed kaitsesse ning tekib trots või üldse soov käega lüüa.

Millist toetust õpetaja vajab?

Kui räägime õpetajatest, kes on esimene ning sageli ka määravaim inimene haridusmuudatuste rakendamisel, siis minu hinnangul peaksime alustama sellest, et õpetama ja toetama õpetajaid samast õpikäsitlusest lähtuvalt, kuidas tahame, et nad õpetaksid meie lapsi. Kui tahame, et muutunud õpikäsitlus leiaks klassiruumis iga päev rakendust, siis peame õpetajaid ise muutunud õpikäsitluse järgi õpetama ja toetama, andma neile kogemust.

Alates selle aasta sügisest plaanime MTÜ Õpideemia asutajatega alustada uut õpetajate arenguprogrammi tegevõpetajatele, mis kestab aasta ning mis on orienteeritud peamiselt kahe 21. sajandi oskuse arendamisele: need on refleksiooni- ja koostööoskus. 2015. aasta uuringust «Õpetajate täiendusõppe vajadused» tuleb välja, et tänane õpetajate täienduskoolitus ei anna sageli soovitud tulemust, kuna koolitused on valdavalt lühiajalised – üks-kaks päeva – ning läbitud koolitused ei vasta õpetajate tegelikele arenguvajadustele.

Iga arenguprogrammis osaleja viib koos meeskonnaga programmi jooksul ellu arendusprojekti, millega aitab lahendada mõnda olulist probleemi, mis avaldab mõju õpilaste õppimisele. Ta on kasvatanud oma professionaalsust õpetajatöös tunde pidades ning kogunud oma tegevuseks inspiratsiooni ja jõustamist. Lisaks on osalejate vahel kujunenud võrgustik, kus nad saavad üksteist toetada, jagada parimat praktikat ning teha koostööd ka pärast programmi.

Programmi jooksul toimuvad aasta jooksul igakuised kohtumised ning regulaarsed supervisioonid, kovisioonid ja coaching. Kohtumiste vahepeal leiavad aset osalejate tundide vaatlused nende koolides, tundidele tagasiside andmine ja saamine ning refleksioon ja uute arengueesmärkide seadmine. Osalejad vaatlevad ka üksteise tunde ning toetavad üksteise arengut. Programmiga julgustame osalejaid kõiki õpitud teadmisi ja oskusi kohe klassiruumis praktikasse rakendama, millele järgneb refleksioon, mis võimaldab õpetajal ka saadud teadmisi ja oskusi kriitiliselt analüüsida ja rakendust parendada.

Esimesel aastal on plaan programmi kaasata viis kooli, kus soovitakse positiivseid muutusi ellu viia. Igast koolist soovime kaasata kolm õpetajat. Muutuste loomise toetamiseks on programmi kaasatud ka koolijuhid, kes saavad tuge selles, kuidas õpetajaid paremini toetada ning kaasata ka teisi õpetajaid muutusi ellu viima.

Triin Noorkõiv ja Alustavat Õpetajat Toetav Kool

Eelmisel aastal käivitasime algatuse «Alustavat õpetajat toetav kool», et tuua koolidirektorite tähelepanu põhimõtetele, mille järgimine aitab alustavatele õpetajatele luua mõistliku teekonna alguse. Tahame pakkuda arengutuge kõigile huvilistele koolidele, nii direktoritele kui ka alustavatele õpetajatele, ning kaasame partnereid, kellega koos seda ellu viia.

Miks on alustavatele õpetajatele vaja eraldi tähelepanu pöörata?

Esiteks õpilaste õppimise ja käekäigu kvaliteet. Nii mõnigi kord juhtub see, et alustavaid õpetajaid usaldatakse õpetama erivajadustega õppijaid väikeklassides või õpilasi neis klassides, mida kolleegid komplekssuse tõttu õpetada ei soovinud. Või siis näiteks andma riigieksamiaineid abiturientidele nende viimasel aastal enne olulisi katsumusi.

Triin Noorkõiv

FOTO: Stenbocki maja

Ei ole mõistlik määrata alustajale õpetajale ilma sobiva toeta ülesandeks nende õppijate toetamist, kes vajavad just kõige oskuslikumate õpetajate tähelepanu. On mõistetav, et alustajad satuvad muu võimaluse puudumisel teinekord siiski kõrgetasemelist professionaalset õpetamist vajavate õpilaste õpetajaks, ent seejuures peaksime tagama, et niisuguse spetsiifilise olukorra jaoks oleks uuele õpetajale vastav arengu toetamine ja vajalik tugi. Selle kõrval on asjakohane tugi tähtis ka iga uue õpetaja jaoks, et tagada õppimise-õpetamise kvaliteet kõigile õpilastele.

Teiseks sõltub lahenduste leidmisest selle inimese heaolu, kes õpetajaks on tulnud. Näiteks läbipõlemine tähendab selle kogejale taastumatut kahjustust. Me ei tohi leppida olukorraga, kus uutel õpetajatel on süsteemselt kõrge risk läbi põleda. Samuti ei ole mõistlik see, kui uus õpetaja on küll saanud mingil viisil hakkama, ent seda ei ole oskuslikult toetatud – uuringud kinnitavad, et õpetajatöö esimestel aastatel kogetu ja omandatud uskumused mõjutavad õpetaja tegevust pikaajaliselt ning hiljem tuleb ebakohaste uskumuste ja hoiakute muutmiseks läbida oluliselt sügavamaid ja pikaajalisemaid protsesse.

Kolmandaks mõjutab lahenduste leidmine õpetajaameti mainet ja atraktiivsust ning seeläbi meie niigi nappi õpetajate järelkasvu. Alustava õpetaja tegevust näevad lähedalt õpilased. Kui õpetaja ei saa oma arenguks vajalikku tuge (sest alguses on õpetajatöös ebaõnnestumised igal juhul garanteeritud) ning mõistliku aja jooksul ei tule edasiminekut ja õnnestumisi, võib loogiliselt järeldades öelda, et oleme teinud karuteene järgmiste uute õpetajakandidaatide innustamise jaoks. Lisaks õpilastele on iga uue õpetaja ümber kümneid perekonnaliikmeid ja sõpru, kes tema käekäiku nähes kujundavad oma arvamuse õpetajaameti kohta ning selle kohta, kas see amet paistab neile atraktiivsena või mitte.

Priit Jõe ja õpilasekeskne lähenemine

Priit Jõe

FOTO: Erakogu

Eesti 2020 elukestva õppe strateegia kirjeldab ühe olulise prioriteedina muutunud õpikäsituse ehk õpilasekeskse lähenemise rakendamist. Muraste koolis soovime katsetada õpilaskeskse lähenemise tervikliku elluviimist, suurendades järk-järgult praktilise tegevuse, meeskonnatöö- ja projektõppe osakaalu õppeprotsessis.

Eelmisel aastal toimus jaanuaris-veebruaris kuuel järjestikusel esmaspäeval projektõpe. Neil päevadel ei piiritlenud me õppimist klasside, õppeaine ega tavapärase 45-minutilise klassitunni järgi. Õpilased jagunesid klassideväliselt huvide järgi, mille ise valida said. Kokkuvõttena toimus konverents, kus lapsed said oma õppeväljundeid lastevanematele tutvustada. Sooja tunde tekitas ka väga positiivne tagasiside lastevanematelt. 71 lapsevanema arvamusele toetudes 84 protsenti vastanutest nägi projektõppepäevade jooksul oma lapse juures positiivset huvimuutust kooli suhtes.

Eelmise aasta novembris toimus nn lõimitud õpe, kus kolmel järjestikusel päeval saavutasime loodusõpetuse, inimeseõpetuse, kunsti ja käsitöö, tööõpetuse, kehalise kasvatuse ja muusikaõpetuse nädala õpieesmärgid ühe suure õppetegevuse kaudu. Nii seostasime eraldiseisvaid teadmisi ja oskusi ning aitasime õpilastel neid siduda üheks tervikuks. Tulekul on veel üks lõimitud õppe periood ja 14-päevane projektõppe periood.

Muraste koolipere tegutseb iga õpilase koolirõõmu ja õppimise motivatsiooni suurendamise nimel.

Triin Ulla ja Noortekohtumised

Minu tugev soov teha midagi siinse venekeelse kogukonna noorte heaks oli olemas juba enne, kui 2012. aastal «Noored kooli» programmi raames ühe Tallinna keelekümbluskooli sotsiaalainete õpetajana tööle asusin. Nimelt olin sellele eelnenud politoloogiaõpingute kõrvalt töötanud Tallinna Ülikoolis ka teadusassistendina, osakonnas, kus uuriti rahvussuhteid ja siinset ühiskonna sidusust laiemalt.

Triin Ulla

FOTO: Erakogu

Järjest enam küsisin endalt, mis on eestlaste roll ja vastutus lõimumisprotsessis ja mõistsin, et selleks, et hoiakuid võiks saata suurem avatus ja aktsepteerimine, mis tooks kaasa rohkem koostööd, turvatunnet ja eneseteostusrõõmu kõigile.

Viimaks asusin «Noored kooli» programmi kaudu ühte Tallinna Mustamäe kooli tööle ja minust sai hoopis keelekümblusõppe fänn. Vaatan rõõmu ja uhkusega, millise enesekindluse ja kergusega gümnaasiumi lõpetanud vene noored headesse Eesti ülikoolidesse astuvad ja ennast siinses kõrgharidussüsteemis teostavad.

Kui aga SA Archimedese noorteagentuuri juhataja Reet Kost minuga 2015. aastal ühendust võttis ja uuest loodavast noorte koostööprogrammist kõneles, olin hetkegi kõhklemata nõus end projekti vedamisega siduma, sest see oligi nimelt see tähtis formaat, mille puhul tundsin, et seda meie ühiskonnas tõesti vaja oli.

Täna alustab programm «Noortekohtumised» oma kolmandat tegevusaastat. «Noortekohtumised» on Eesti erikeelsete noorte koostööks kavandatud projektirahastusformaat, mis ühistegevuste kaudu aitab ka teineteisega paremini tuttavaks saada. Peamise sihtgrupina on programm suunatud põhikoolinoortele ja kahe aasta jooksul on Noortekohtumiste 150 erineva projektikohtumise raames koos toimetanud 3500 eesti- ja venekeelset noort.

Rahastusformaadi idee on sarnane rahvusvaheliste noorteprojektidega, kus noored enda valitud teemal tegevusprogrammi teostavad. Üks «Noortekohtumine» võib kesta kolmest kuue päevani ja ühe projekti raames võib kohtuda mitu korda.

«Noortekohtumiste» tegijad on ise toonud välja kaht olulist kogemust – noorte suhtlemisjulgust ja kontaktide kvaliteeti. Minu ja teiste programmi vedajate jaoks on «Noortekohtumised» aga eelkõige hariduskeskkond. Projektõpe on muutumas järjest lahutamatumaks üldhariduskooli õppevormiks ning väga paljud noorteliidrid ongi kooliõpetajad.

Selles mõttes täidab «Noortekohtumiste» formaat väga palju häid eesmärke üheaegselt. Ühest küljest annab ta omavahelist suhtlemisjulgust ja -kogemust. Lisaks eesti keele praktikale on ka kohtumistes osalenud eesti noored avastanud suurema huvi vene keele vastu. Teisest küljest on «Noortekohtumised» võimalus harjutada aktiivseks kogukonnaliikmeks ja kodanikuks olemist juba põhikoolieas, sest projektiformaat annab võimaluse nendesse valdkondadesse panustada, kus noored enda ümber ise vajakajäämisi näevad.

Sealjuures on aga hindamatu väärtusega see, et noored saavad kõike seda ise ette valmistada ja ellu viia ning oma kogemust ja pädevuste arengut tegemise käigus jooksvalt analüüsida, mis ongi ju tänapäevase hariduse üks suur eesmärk. Õppimine toimub eelkõige siis, kui sellest tekib teadlikkus – olen korduvalt näinud, kuidas noortel läheb silm särama, mõistes, et suhtlemis- ja koostööoskus, ettevõtlikkus või muud pädevused, mis projektitegemise kestel palju arenenud, neid kõigis järgmistes toimetustes oma eesmärke saavutada aitavad.

Rääkimata sellest, kui loen projektide tagasisidest, et ühine ettevõtmine on olnud tähenduslik, et mõista, et rahvus ei määra inimese olemust ja et Eestis elavate noorte vahel on olemas nii erinevused kui palju sarnasusi ja mõlemad neist on väärtuslikud ja rikastavad.

Tõeliselt liigutav oli aga see, kui ühel projektikoolitusel tuli minu juurde üks Ida-Viru õpetajanna ja ütles: «Teate, Triin, mina ütlen kohe ära, et mina integratsiooni ei usu. No üldse kohe. Üritasime-üritasime, aga on kaks erinevat kogukonda ja niimoodi on. Aga nüüd, siin, on mul tekkinud teatav usk – et noorte põlvkonna kaudu on see siiski võimalik.»

Mullu kümne aastaseks saanud «Noored kooli» programm viib võimekad ülikoolilõpetajad ja erialaeksperdid vähemalt kaheks aastaks koolidesse õpetajana tööle. Samal ajal läbivad osalejad koolitusi ja kujunevad programmi jooksul aina paremaks õpetajaks ning eestvedajaks oma kogukonnas.

Pärast programmi lõppu jätkavad rohkem kui pooled neist õpetajana. 80 protsenti «Noored kooli» kogukonnast panustab ka edaspidi erineval moel haridusvaldkonda.

«Noored kooli» programmi saab kandideerida kuni 16. märtsini «Noored kooli» kodulehel.