Bradley Elliot: kui suuremad imetajad elavad kauem kui väikesed, siis miks pikemad inimesed surevad juba noorelt?

Oravad. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Scanpix

Milline seos on inimeste pikkusel ja elueal, arutleb Westminsteri Ülikooli füsioloogia õppejõud Bradley Elliot veebiväljaandes The Conversation.

Euroopa pikim mees, seitse jalga ja seitse tolli ehk 231 sentimeetrit pikk kunagine korvpallur, kellest sai «Troonide mängus», «X-meestes» ja «Kättemaksjates» tuntust kogunud näitleja Neil Fingleton, suri äsja 36-aastasena.

Nii varajane surm nii pika inimese puhul ei ole sugugi haruldane. Robert Wadlow, teadaolevalt maailma pikim mees, suri 22-aastasena ning kümnest teadaolevast maailma pikimast inimesest vanim elas 56-aastaseks. Inimeste seas valitseb pikkuse ja pika eluea vahel negatiivne korrelatsioon, see tähendab, et pikad inimesed ei ela üldiselt kuigi vanaks. Võib-olla on mõneti ohumärk, et uurin vananemist ja olen 185 sentimeetrit pikk...

Ehkki eespool oli mainitud äärmuslikke näiteid, siis leiab ka inimeste seas üldisemalt suundumuse, mille kohaselt suurem pikkus vähendab eluiga. Näiteks tekib pikematel naistel märksa tõenäolisemalt menopausi järel vähk. Whitehalli riigiametnike uuringus ilmnes väga selge seos pikkuse ning vähi, infarkti ja südame-veresoonkonna haiguste ohu ja seeläbi ka surma vahel.

Ometi on bioloogias lausa rusikareegel, et suuremad imetajaliigid elavad kauem: näiteks elevandid 40–75 ja vaalad 35–110 aastat, kuid hiired ja rotid ainult 12 kuud. Miks ei tähenda siis inimeste seas pikkus ühtaegu pikemat eluiga?

Vananemise uurijana on minu jaoks olnud oluline, miks pikkus, mis on ju igapäevaelus nii kasuks ja usutavasti andis ka meie kaugetele eellastele, savannis tegutsevatele küttidele-korilastele, evolutsioonilise eelise, paistab nii väga meile vastu töötavat? Selle kohta on kaks korralikumat hüpoteesi, üks seotud kaasasündinud, teine omandatud tunnustega – ja võib-olla on need isegi seotud.

Tõepoolest, lapsed, kes elasid üle Teise maailmasõja ja toidunormid, on elanud statistiliselt kauem.

Viimaste, keskkonnaga seotud argumentide poole pealt on viimasel ajal tublisti uuritud ideed, et vähesem kalorite tarbimine (see tähendab vähem söömine) on korrelatsioonis pikema elueaga. Põhimõtteliselt siis nii, et kui toitu on piiratult saada, siis elavad loomad üldiselt kauem.

Oleme leidnud selle kohta tõendeid ussikeste, hiirte, koerte ja ahvide juurest ning leidub viiteid, et nii on see ka inimeste puhul. Tõepoolest, lapsed, kes elasid üle Teise maailmasõja ja toidunormid, on elanud statistiliselt kauem. Miks on see oluline? Sest piiratud toidu peal elavad ussikesed, hiired, ahvid ja lapsed on ühtlasi lühemad kui nende hea toitumusega kaaslased. Niisiis on valimi keskmine pikkus põhimõtteliselt seotud lapse- ja arengueas kättesaadava kalorite hulgaga, mis seega määrab täiskasvanu pikkuse.

Looduse ehk kaasasündinud argumentide poole pealt tundub ääretult loogiline, et pikkuse määrab geneetika. Isegi oma keskmisest suurema pikkusega olen mina perekonnas lühim: vend, ema ja isa on kõik minust pikemad. Nõndanimetatud perekondlik pikkus kandub edasi geenide kaudu, mis mõjutavad pikkust.

Eriti just kena nimetusega Forkheadi perekonna O alamklassi tüübi 3 geenil FOXO3 on levinud variant, mis seondub pikaealisusega ussikestel, kärbestel ja inimestel.

Sel geenil on hulk ülesandeid: tüvirakkude aktiveerimine, rakusurma mehhanismide juhtimine, insuliini ja insuliinilaadsete kasvutegurite tõhususe reguleerimine. Kõik see annab oma panuse sellesse, kuidas keha tunneb, kui palju energiat tal on ning kui palju kasvu saab ta endale lubada lisaks toiteainetele ja energiale, mida keha vajab puhtalt enda alalhoidmiseks. Nii võib ka FOXO3 geeni variandil olla oma osa hüpoteetilises seoses pika eluea, pikkuse ja kalorite vahel, suunates keha kasvu vastavalt kas rohkem või vähem energiat.

Nii võib öelda, et kuigi pikkus on keskmiselt seotud lühema elueaga, ei tea me seniajani täpselt, miks see nii on. Praegu käivad mõnedki lubavad uuringud nii geneetika kui ka eluviisi vallas, mis võivad näiteks selgitada, et kui elu jooksul pisut vähem süüa, eladki kauem. See nipp kõlab õige lihtsalt, aga eks me kõik tea, et panna inimest vähem sööma ei ole alati sugugi nii hõlpus.

Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane

Tagasi üles