Reelika Alunurm: üliõpilased tahavad, et ülikool panustaks rohkem ühiskonda

Tartu ülikooli rektorikandidaadid Margit Sutrop ja Volli Kalm. Foto: Sille Annuk

Oleme viimastel kuudel rääkinud üliõpilastega palju sellest, milline võiks olla ülikool tulevikus ja mida peaks selle jaoks tegema Tartu Ülikooli uus rektor. Üheks suuremaks teemaks on kujunenud ülikooli panus ühiskonda – nii teaduse, õppe, majanduse kui ka moraalse eeskuju olemise mõttes, kirjutab Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimees Reelika Alunurm. 

Panus ühiskonda võib esmapilgul näida krüptilise teemana, kuid üliõpilaste huvi selles osas on praktilistele aspektidele tuginev.

Maailm muutub kiires tempos

Tüüpiline on kuulda arutelu pideva tehnoloogia arengu, globaalse konkurentsi ja poliitilise areeni kohta – kuid on lihtne unustada, et ühe tudengi jaoks tähendab see täiesti ettenägematut homset. Ei ole liialdus öelda, et ettenägematud on isegi dominantsed majandussektorid. Selle jaoks, et täna ülikoolis pakutav haridus oleks relevantne veel 25 või 50 aasta pärast, haridus ühendama endas piisavat laiapõhjalisust – et me mõistaksime ühiskonna alustalasid ning suudaksime nende vahel luua seoseid – samal ajal täitma trendiseadja rolli teadusrindel. See aga tähendab, et ülikool peab oma ekspertiisiga ise seadma endale prioriteedid ka teadusvaldkondades, jälgides trende ja potentsiaalseid arenguid ühiskonnas – isegi kui need prioriteedid on riigi jaoks veel omast ajast ees. Ülikooli strateegialoomet aga saabki suunata just rektor.

Nähtavus ühiskonnas tõstab usaldust

Ülikooli teadus-ja arendustöö saavutused peaksid leidma ühiskonnas laialdasemat kajastust. Parem nähtavus tekitab suurema võimaluse, et ülikoolis tegutsevaid eksperte võetakse tõsiselt – annab ka suurema võimaluse teha koostööd ülejäänud avaliku või erasektoriga. Näiteks aidates arendada inimeste kaasatust demokraatiasse või arendades innovaatilisi lahendusi ettevõtete jaoks. Rektori roll selles on olla eeskujuks ülikooli teadlastele – et sõnavõtt ja tooni seadmine avalikus diskussioonis on oluline ja Tartu Ülikool on väärikas partner, kelle arvamust kuulata. Rektoril kui arvamusliidril oleks võimalik väljendada ka ülikooli eetilisi aateid ja tuua avalikku arutelusse ka tõenduspõhisust juurde. See omakorda aitab luua ühiskonda, kus ülikoolilõpetajad on harjunud nägema ennast ja oma panust ülikoolis, teadustööd ning saadavat pädevust vajaliku osana ühiskondlikust elust – see tekitab neis ka soovi ise aktiivsemalt kaasa lüüa.

Keskkond on üliõpilaste jaoks kriitilise tähtsusega

Ühiskonna arendamine tähendab ka panustamist oma keskkonda. Tartu on üliõpilase jaoks paik, kus ta veedab suure osa oma tudengipõlvest. See tähendab, et nii Tartu füüsiline keskkond kui ka võimalused teha midagi erilist, lüüa kaasa arendavates projektides ja tudengiorganisatsioonides, alustada ettevõtet, omavad rolli selles, kuivõrd tahavad üliõpilased siia tulla. Ülikooli panus Tartu keskkonna arendamisse on asendamatu – seda ka siis kui see jääb kohati vaid seisukohavõtu tasemele. Rektoril on jällegi võimalus seda protsessi suunata.

Viimast mõtet saab rakendada ka kogu Eesti kohta – ülikooli panus Eesti ühiskonna arendamisse on asendamatu ja üliõpilased tahavad, et Tartu Ülikool oleks selle arengu eestvedaja.