Saks: minister Lukas õhutab vaenu

«Õpi keelt, see on seda väärt,» soovitab reklaam. Idee haridussüsteem täielikult eestikeelseks muuta on aga poliitikute seas kaasa toonud sõnasõja. Foto: Eesti Kunstimuuseum.

Endine rahvastikuminister ja praegune europarlamendi liige Katrin Saks kirjutab oma ajaveebis, et haridusminister Tõnis Lukase avaldus, milles minister soovitas tulevikus kõik koolid eestikeelseks muuta, on vastutustundetu ja õhutab rahvusgruppide vahelist vaenu.

Reedel edastas ERR mitme oma kanali kaudu uudise, et haridusminister Tõnis Lukase hinnangul peaks tulevikus kogu eesti haridussüsteem olema eestikeelne. Esimene samm selles suunas on Lukase sõnul tehtud - tuleval sügisel algab eesti keele õpe kõigis vene lasteaedades. Haridusminister väidab, et venekeelsete lasteaedade ning põhikoolide eestikeelseteks muutmine on eestivenelaste endi välja käidud mõte. Ka rõhutas Lukas, et kui kõik oleneks vaid temast, võiks seda teha hommepäev.

Minu arvates on haridusminister selliste avaldustega läinud mitte ainult vastuollu seadustega, vaid õhutab seeläbi rahvuste vahelist vaenu. Ka tahaks ma teada, mitme eestivenelase poolt välja käidud ideele Lukas siiski tugineb ja kas ta pole mitte ennetavalt üldistanud või kasutanud mõnda arvamust enda huvides.

Reedel oli ETVs ka uudislugu venelaste integreerimisest uues võtmes. Uudislõik edastas: «Selle asemel, et gümnaasiumis järk-järgult eestikeelsele õppele üle minna, tuleks lasteaed ja algkool muuta eestikeelseks.» Idee autoriks kuulutati Tartu Annelinna Gümnaasiumi õpetaja Veronika Kim, kes tõsi küll, rääkis oma intervjuus mõningate ainete õpetamisest eesti keeles, mis on ju igati mõistlik mõte. Samuti nagu keeleõpe lasteaias, mis siiani on sõltunud omavalitsuste vahenditest, aga kuuldavasti leiab toetust ka järgmisest riigieelarvest. Mida varem keel suhu saab, seda lihtsam on lapsel tulevikus ja lõpptulemusena on see odavam ka riigile ehk meile kõigile.

See, et lasteaia keeleõpe ei aita enam praeguseid gümnaasiumiikka jõudnud noori, kellele tuleb ka mõelda, ei pälvinud kahjuks uudisloos tähelepanu. Kurvem on aga see, et kogu loost (koos endiste ja praeguse ministri kommentaaridega) võis jääda mulje, nagu kavatsetaks kogu õpe eestikeelseks muuta ning venelastel kaob võimalus oma emakeelsele haridusele. See on aga juba provokatsioonimaiguline. Venelaste emakeelse hariduse täielik kaotamine oleks mitte ainult meie ressursse arvestades praktiliselt võimatu, vaid vastuolus nii rahvusvaheliste normide kui ka meie endi seadustega, kaasa arvatud põhiseadusega. Veidraks muutuks ka meie võitlus selle eest, et Venemaal elavatel soome-ugri rahvastel oleks võimalus saada haridust oma emakeeles.

Ilmselt ei olnud selle uudisloo teinud ajakirjanik aru saanud ka keelekümbluse meetodist, mida Eestis kasutatakse enam kui paarikümnes lasteaias ja suures osas vene koolides ning mille eesmärk pole ükskeelsus vaid mitmekeelsus. Ja see peaks ju olema ka eesmärk siin elavate venelaste puhul (ja ega see eestlastelegi kahjuks tuleks). Nii Tartu Annelinna Gümnaasiumis kui ka teistes keelekümbluskoolides algab tõepoolest vene laste õpe esimesest klassist eesti keeles, aga teisel aastal lisandub emakeel ja viiendas klassis on aineid pooleks. Niisiis saab vaid osalisest eestikeelsest õppest rääkida. Ja seda olekski tulnud rõhutada.

Vastutustundetu on pingeid õhutada sellega, et rääkida kogu haridussüsteemi eestikeelseks muutmisest. Isegi kui see idee leiaks toetust, pole meil jõudu. Seda tobedam on selline õli tulle valamine. Loodetavasti leiab minister Lukas lähiaegadel võimaluse oma täpsemate kavade selgitamiseks ning pingete maandamiseks.