Kolumnist vastab lugeja küsimustele: kui palju neid eesti mehe üle virisevaid naisi tegelikult on?

Kaire Uusen Foto: Erakogu

Postimehe kolumnisti Kaire Uuseni lugu sellest, kuidas eesti mees naist valib ja mis probleemid sellega seostuvad, tõi kaasa elava vastukaja ning mõni lugeja saatis kolumnistile ka küsimusi, millele ta vastata otsustas.

1. Kui palju neid naisi tegelikult on, kes ikka ja alati ja kõiges eesti mehe üle virisevad?

2. Mis neid seda tegema sunnib?

Artiklis ei ole virisemist – eesti mehel ei ole midagi viga. Artikkel küsib ja viskab õhku küsimuse, miks nii paljudel eestlastel suhted ei püsi, miks ei leita sobivat naist-meest esimese või teise korraga? Sama palju süüd on ka naistel, aga naistepäeva puhul sai vaadatud probleemi meeste poole pealt.

See ei ole ainult statistika, vaid ka isiklik kogemus, mis hüppab iga nurga peal ja iga aastaga aina rohkem silma – mu keskkooli, ülikooli, töökaaslaste, sugulaste, sõprade näitel. Selle statistika järgi on (minu tutvuskonna, suguvõsa, koolikaaslaste, sõprade) meestel rohkem elukaaslasi. Naiste hulgas domineerivad üksikud, üksikemad, õnnetud inimesed.

Küsin alati, et miks pole minu kursusekaaslaste hulgas ühtegi vaba meest, aga naiste hulgas on nii vabu (sh vanatüdrukuid), lastetuid kui ka üksikvanemaid.

Nii et see teema sai üles võetud nii statistika, meedias käsitletud teemade kui ka isikliku kogemuse põhjal (et oleks emotsionaalne side teemaga).

1) Esiteks, Eestis on statistika järgi naisi rohkem, mistõttu on liiga palju keskealisi naisi ilmselt üksi. Meestel (just keskealistel) on tänu sellele suurem valik.

2) Teiseks, mis on ka teaduslikult (statistikas) tõestatud, et Eestis on haritud naiste osakaal suhteliselt kõrge. Meestel jääb haridus sagedamini pooleli ja riskikäitumine on suuremaks probleemiks kui nt Lääne-Euroopa meestel. See ongi ilmselt üks olulisi põhjusi, miks ei leita «võrdväärseid» partnereid.

Paljud mehed rikuvad oma elu liiga vara ära (ei õpi, tarbivad alkoholi, jäävad invaliidiks, sõidavad ennast surnuks). Seetõttu on naistel valikut vähem, lepitakse endast nõrgemate, ebasobivate, vägivaldsete, riskikäitumist harrastavate meestega.

3) Kolmandaks majanduslikud põhjused. Majanduslik kehvus teeb inimesed haavatavamaks, st nt keskealistel majanduslikult kindlustatud meestel on suurem valik ja võim valida (vaeseid) naisi, keda nad võib-olla sel juhul ei saaks, kui neil naistel oleks parem elu.

4) Neljas, mis oli ka minu artikli mõte, et suhet/perekonda luues ei olda sotsiaalselt küpsed. Ei tunta ennast, oma vajadusi ega teist inimest. Naine võetakse seepärast, et peab, et teistel on vms. Naised seovad vale mehega, sest ei taha üksi olla, sest teavad või arvavad, et nad ei leia sobivamat.

Oma osa on ka selles, et liiga kerge suhte lõpetamine on aktsepteeritud, keegi ei mõista hukka.

Vaeses ühiskonnas on ka nii, et tahetakse näidata või olla keegi, kes tegelikult ei olda. Selle all kannatavad ka suhted – naine valitakse ilu järgi, mees raha pärast, teistele näitamiseks, mingisse seltskonda jõudmiseks vms.

3. Kelle kasvatatud on see nn eesti mees?

Siin on variante rohkem:

• eesti naise ja eesti mehe 
• eesti naise
• eesti naise ja mitme mehe 
• eesti mehe
• vanavanemate 
• üldse ilma vanemateta kasvanud jne

 4. Mis rahvusest on see naine, keda eesti mees nii oskamatult valib?

Öeldakse, et 20 protsenti naistest saab 80 protsenti tähelepanu, ülejäänud 80 protsenti saavad 20 protsenti.

Ma julgen ainult oma tuttavate näitel öelda – eesti naisel pole väga palju valikut, ta ei ole oma valikutes vaba.

Tal on piiratud aeg (laste saamiseks), iga eesti naine ei saa valida seda, keda ta tahab, sest meestel on suurem valik, sest paremad (ilusad, head) naised saavad paremad mehed endale.

Selle tulemuseks võib olla ka üksikemade rohkus. Kui tohib, siis näide jälle isiklikust kogemusest, tunnen/tean kuut üksikema, kõik on teinud selle valiku kas kartes, et muidu jäävad lapse saamisega hiljaks ja sobivat meest ei leiagi (või sobiv mees ei taha neid), sooviga meest kinni hoida või arvates, et see tegu (lapse saamine) aitab sobivat meest kinni hoida.

5. Miks Postimees tiražeerib neljapäeval kolumni nime all rumalusi?

Kas eesti inimesed elavad rumalusi tehes?