Sami Seppänen: mis saab sel suvel Eestis rändlustasudest?

Elisa Eesti juht Sami Seppänen. Foto: Erakogu.

Euroopa erinevad meediaväljaanded rõõmustavad – sisuliselt käeulatuses on 15. juuni, mil kaovad rändlustasud ning välismaal  olles muutub helistamine või andmesideteenuse kasutamine sama odavaks kui kodus. Paraku võivad jääda sellest eufooriast kõrvale Põhjamaad, kaasa arvatud Eesti, sest siinses piirkonnas ei teki ilmtingimata veel sel suvel võimalust kasutada oma koduturu paketi sees roaming'u-teenust Euroopa Liidus, kirjutab Elisa Eesti juht Sami Seppänen.

See, mis on suur samm edasi 500 miljoni elanikuga Euroopa ühisturu jaoks, tähendab selle turu põhjapoolse nurgakese jaoks tsentraalselt reguleeritud paigaltammumist. Nimelt peame arvestama sellega, et Euroopas on täna kaks väga erinevat turusituatsiooni. Paljudes Lääne- ja Lõuna-Euroopa riikides on mobiilsideteenuste hinnad mitu korda kõrgemad ja tarbimise mahud palju madalamad kui Põhjamaades ning Balti riikides.

Lääne- ja Lõuna-Euroopa praegune taktika on küsida vähese kasutusega mobiilsideteenuste eest päris kõrget hinda, samas kui Põhjamaade operaatorid on valinud hoopis selle tee, kus pakuvad võimalikult soodsat hinda, et tuua kliendid massiliselt teenuseid kasutama.

Seega tähendaks siinsete operaatorite ühinemine Euroopa parlamendi roaming'u-regulatsiooniga tänases olukorras klientide jaoks hindade ühtlustumist ülejäänud Euroopaga ehk mobiilse interneti kasutusmahtude vähenemist ja hindade kasvu. Ja see hinnakasv oleks väga suur.

Meid huvitab andmeside

Selles kontekstis ongi peamine, millest siin Euroopa nurgas rääkida, just andmeside, sest mobiilne interneti osakaal muutub üha olulisemaks ning see moodustab ka lõviosa telefoniarvest. Samas mõnes Lõuna-Euroopa riigis on lugu täiesti vastupidi ning kõneteenus peamine kuluallikas. Seegi vastandumine kinnitab tarbimisharjumuste kardinaalset erinevust ning ühtlasi ka seda, et ühe regulatsiooniga ei saa panna inimesi sarnaselt käituma. Mulle tundub seejuures, et vaadates andmesideliikluse meeletult kiiret kasvu Eestis viimastel aastatel, muutub see lõhe lõunaeurooplastega veelgi suuremaks.

Puust ja punaseks tehes: 1 gigabait mobiilset internetti, 600 kõneminutit ja 225 SMSi maksab Eestis 13 eurot ja Euroopas keskmiselt 31 eurot. Portugalis aga maksaks see 46 eurot ja Kreekas 80 eurot. Ehk siis hinnad on väga erinevad. Kaup on sama, siinne võrkude kvaliteet parem ning neid kalleid hindu vaadates pole raske oletada, milline müügikate seal varjul on. Roaming'u-regulatsioon sunnib Lõuna-Euroopa ettevõtteid klientide huvides küll samm-sammult efektiivsemalt tegutsema, kuid Põhjamaade tasemele nad siiski ei küüni niipea, kui üldse.

Rändlusteenuse puhul maksab kodumaine operaator välismaisele operaatorile selle eest, et teie saaksite kusagil Euroopas lennukist välja astudes lugeda oma e-maile või helistada, kasutades selleks võõrast sidevõrku. Kui Põhjamaades on m-interneti puhul andmesides 1 gigabaidi lõpphinnaks tarbijale umbes üks euro, siis Euroopas keskmiselt on sama andmekoguse edastamisel hulgihinnaks 10 eurot või rohkemgi.

Sel aastal langeb see regulatsiooni tulemusel 7,7 eurole gigabaidilt ning nii edasi umbes euro võrra igal järgneval aastal. Näen, et Põhjamaade operaatorid saaksid roaming'u-regulatsiooniga ühineda sel hetkel, kui teistele operaatoritele makstav rändlusteenuste hulgihind muutub mõistlikuks ehk siis see oleks alla euro. Oleme seda hinnataset üritanud saavutada aastaid, kuid lõunariikide lobby on niivõrd võimas, et väiksed Põhjala riigid ei suuda hulgihinda suruda normaalsele ja kuludega põhjendatud tasemele.

Jätkusuutlikkuse mehhanism

Selleks, et mitte seada meie siinseid kliente võrreldes Lõuna-Euroopaga ebavõrdsesse olukorda, pakub Euroopa Komisjon Põhjamaade operaatoritele välja nn jätkusuutlikkuse mehhanismi. Selle mehhanismi kasutamine võimaldaks kaitsta meie kliente kohese hinnatõusu eest. Samas peab iga operaator ikkagi lähtuma klientide ootustest ja pakkuma lahendusi, mis vastavad kliendi tarbimis- ja reisiharjumustele. Ükski operaator ei saa kliendile öelda, et üleeuroopalise solidaarsuse nimel korrutame mõneks ajaks teie tavapärase arve kahe või kolmega.

Kliendi kaitseks rakendatav jätkusuutlikkuse mehhanism tähendaks teoreetiliselt seda, et siseriiklikud hinnad jääksid samale tasemele ning eraldi tekiksid roaming'u-paketid. On need siis soodsa hinnaga päevapiletid või mõni muu variant – see selgub hiljem. See oleks õiglane, sest need inimesed, kes ei reisi ja kel puudub vajadus rändlusteenuse järele ei peaks hakkama koduse teenuse rohkem maksma. Kuid võib ka vastupidi juhtuda, kui meid surutakse roaming'u-teenuseid pakkuma alla omahinna.

Euroopa Liit on rändlustasudega tegelenud viimased 10 aastat, mistõttu on ka mõistetav, et antud regulatsiooni puhul on Euroopa keskmise kliendi vaates tegu väikese, kuid õiges suunas sammuga. Samas ei mahu mulle pähe kuidagi see, miks käib hinnakujundus jätkuvalt ikkagi Lõuna-Euroopa operaatorite taktikepi järgi, mille tulemuseks ongi kõrged hinnad ja tagasihoidlik kasutus. Kui hispaanlastele oleks oma koduturul üks gigabait andmesidet kümme korda odavam ehk nagu see praegu maksab eestlastele, siis küll nad kasutaks mobiilset internetti ka varsti nagu eestlased. Oleks ju tore?