/nginx/o/2016/10/19/5973107t1h7349.jpg)
Tagasiteel Kopenhaagenist ÜRO tippkohtumiselt kodumaale tegi USA asepresident Al Gore Tallinnas vahepeatuse. Tallinna lennuväljal maandus 13. märtsil 1995 kell 9.25, plaanitust pool tundi hiljem, Air Force 2, pardal asepresident Al Gore delegatsiooniga ning president Lennart Meri koos abikaasaga.
Peeter Langovitsi ajalooline galerii: USA asepresident Al Gore Tallinnas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lühivisiidi alguses suunduti ühiselt Kadriorgu, kus käsitleti välispoliitilisi küsimusi. Energeetikaminister Arvo Niitenberg ja USA energeetikaministri asetäitja Thomas Grumbly allkirjastasid lepingu, mille järgi toetas USA Eestit Paldiski tuumaobjekti jäätmetest puhastamisel.
Lühikesel kohtumisel ajakirjanikega kinnitas Al Gore, et NATO liikmeks astumisel on kõik riigid võrdsed ja teised pole Balti riikide ees eelistatud, ning laienemine ei ole suunatud Venemaa huvide vastu. Pärast külaskäiku USA saatkonda liikus kolonn raekotta. Kõrge külaline kohtus peaminister Andres Tarandi, välisminister Jüri Luige, linnapea Jaak Tamme ning meie erakondade esindajatega. Kohtudes samas Balti riikide peaministritega, räägiti olukorrast Venemaal ja Tšetšeenias. Gore lubas USA lisatoetust Balti pataljonile. Samal ajal kogunes rahvas raekoja ette, et saada osa Meri ja Al Gore’i avalikust pöördumisest. Juurdepääs oli kõigile vaba, kuid kohale pidi minema varakult. Platsi keskele oli seatud pressipoodium ja raekoja ette väike lava, mida lisaks Eesti ja USA riigilippudele kaunistas ka Tallinna lipp. Õpetajate Maja poolses osas oli koha sisse võtnud grupp inimesi plakatitega, millel tervituste kõrval juhiti tähelepanu Venemaa tegevusele Tšetšeenias.
Plaanitud ajal, kell 13.45 väljusid Gore ja Meri raekojast rahva ette ning pidasid ajaloolised kõned, mis avaldati täies mahus ka päevalehtedes. Edukalt olid toimunud riigikogu valimised ja Al Gore hindas nii Eesti saavutusi kui värskeid valimistulemusi kõrgelt. Ta seadis inimõigusalast olukorda Eestis eeskujuks lausa kogu maailmale. Siinkohal meenutaksin tema pöördumisest üht lõiku: «Kodakondsusseaduse aus rakendamine ja venekeelsete Eesti kodanike osalemine riigi poliitilises elus annab tunnistust sellest, et Eesti on kujunemas riigiks, mis rajaneb seadusel, tolerantsusel ja tsiviilühiskonna kaasaegsetel väärtustel.»
Pärast linnarahvaga kätlemist liikus kolonn külalistega Raekoja platsilt mööda Harju tänavat lennujaama ning kell 15 lahkus Air Force 2 Eestist. Vähem kui kuus tundi kestnud visiit Tallinnas oli märk USA arvestatavast toetusest Eestile.