Kaheksa ministri ühisavaldus: Meie seisukoht? Naine otsustab!

El Salvadori naised nõuavad endiselt abordi dekriminaliseerimist. Foto: SCANPIX

Kaheksa Euroopa riigi arengukoostööga tegelevat ministrit, sealhulgas Eesti välisminister Sven Mikser (SDE) edastasid täna ühisavalduse naiste reproduktiivõiguste kaitseks. 

Ligikaudu 225 miljonit naist ja tütarlast üle kogu maailma ei saa rasestumisvastaseid vahendeid kasutada. Iga päev sureb 800 naist ja tütarlast raseduse või sünnitusega seotud põhjustel, mida oleks olnud võimalik vältida. Igal aastal tehakse 22 miljonit ohtlikku aborti ja 2 miljonit alla 15-aastast tütarlast saab emaks. Selline näeb välja miljonite maailma kõige haavatavamate naiste argipäev. Meie maailmajaos on enamik rasedusi õnneks tahetud. Mujal see aga nii ei ole. Rasedus võib elu nii ohustada kui ka seda muuta. Sellepärast ongi meie arengupoliitika eelisküsimused naiste ja tütarlaste täielikud ja võrdsed õigused ning ligipääs rasestumisvastastele vahenditele ja kõikehõlmavale seksuaalharidusele.

Tänu jõupingutustele ning seksuaal- ning reproduktiivtervise ja -õiguste laiemale levikule on emade suremus viimasel kümnendil ligi poole võrra vähenenud. Praegu näeme aga muret tekitavaid suundumusi, mis vaidlustavad seni saavutatu. Me ei tohi tagasiminekut lubada! Tegemist on sõna otseses mõttes elu ja surma küsimusega.

Naiste ja tütarlaste õiguste eest võitlemine tähendab inimõiguste tagamist kõigile. Oleme sügavalt veendunud, et naisel on õigus valida, kellega ta soovib pere luua, ning otsustada, kas, millal ja kui palju ta soovib lapsi saada. Kahjuks näitab aga statistika, et miljonid kõige haavatavamas olukorras naised üle kogu maailma ei saa neid põhilisi inimõigusi nautida.

8. märts on päev, mil meenutada, et naised on põlvkondade kaupa üle kogu maailma õigluse, võrdsuse ja inimõiguste eest võidelnud. Oleme väga tänulikud tugevatele ja suurelt unistavatele naistele, kes on seisnud õigluse, vabaduse ja võrdsuse eest, mida nii meie kui ka meie emad ja tütred võivad nüüd nautida. Tunneme samuti sügavat kohustust rääkida nende naiste eest, kellel ei ole praegu veel võimalik enda õiguste eest ise seista. Nende eest välja astudes toetume enne meid seda võitlust pidanud naiste pärandile. Seega kõneleme nende naiste nimel, kelle häält ei ole kuulda.

Seda mitte üksnes sellepärast, et selline teguviis on inimlik, vaid ka sellepärast, et meie teame, et kui hoolitseme naiste eest, siis saavad kõik kasu. ÜRO peaassambleel 2015. aasta septembris kokku lepitud säästva arengu eesmärke ei ole võimalik saavutada, kui naised ei löö aktiivselt kaasa. Aga selleks, et naised võiksid arengule kaasa aidata, peavad nad saama oma keha üle ise otsustada. Kui naised saavad meestega võrdsed õigused, siis McKinsey korraldatud uuringu kohaselt on võimalik suurendada maailma sisemajanduse kogutoodangut 2025. aastaks 26 protsendi võrra.

Seega pole naiste ja tütarlaste õiguste eest võitlemine mitte üksnes õige, vaid ka mõistlik tegu.

Meie tuleme appi

Kahjuks on naiste ja tütarlaste õiguste eest võitlemine saanud tagasilöögi, sest 23. jaanuaril taaskehtestati México poliitika, mida tuntakse ka nn suutropi reegli (ingl Global Gag Rule) nime all. See puudutab USA eraldatavat raha seksuaal- ja reproduktiivtervise ning -õiguste eest võitlevatele organisatsioonidele. Marie Stopes International väidab, et reeglil on maailma kõige haavatavamatele naistele tõsised tagajärjed: täiendavad 6,5 mln soovimatut rasedust, 2,1 mln ohtlikku aborti ja 21 700 emadusega seotud surma aastatel 2017–2020. Siinkohal on tegemist ainult ühe organisatsiooni andmetega. Kogumõju võib olla märksa suurem. Varasem kogemus nn suutropi reegli kehtestamisest näitab, et abortide arv hoopis suurenes.

Õnneks leidub maailmas nii põhja kui ka lõuna pool palju riike, kes on juba ammusest ajast naiste õigusi nii poliitiliselt kui ka rahaliselt toetanud. Üksikud ELi riigid on juba loonud mitu algatust, sh kogunud raha ja korraldanud ministrite konverentsi «Naine otsustab», millega suurendati poliitilist ja rahalist toetust eesmärgile. Brüsselis eelmisel nädalal toimunud konverents «Naine otsustab» tõi kokku üle 50 riigi esindajad alates Afganistanist ja Kanadast kuni Norra ja Tšaadini välja ning üritusel koguti olulise eesmärgi saavutamiseks 181 miljonit eurot. Sama meeliülendav kui poliitiline toetus oli ka helde rahaline toetus eraannetajatelt. See näitab, et naiste ja tütarlaste õigused ei ole üksnes poliitiline eelisküsimus, vaid rahvaliikumine.

Konverentsil olime tunnistajaks ühe liikumise algusele, mis kogus rahalist ja poliitilist toetust valitsusvälistele organisatsioonidele ning ÜRO agentuuridele, kes muudavad seksuaal- ja reproduktiivtervise ja -õigused kättesaadavaks miljonitele naistele ja tütarlastele, pakkudes neile nõustamist, tõenduspõhist informatsiooni ning mittediskrimineerivat ja kõikehõlmavat seksuaalharidust, õpetades peret plaanima, tänapäevaseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutama, ohutult sünnitama, tegema HIV-teste ning ohutut aborti. Laialdane rahvusvaheline toetus naiste õiguste tagamisele on miljonite naiste elu ja nende riikide arengu seisukohast otsustava tähtsusega.

See näitab ka, et kui teised riigid pööravad naiste ja tütarlaste õiguste eest võitlemisele selja, siis meie tuleme appi.

Tegime mitme sarnasel seisukohal ELi kolleegiga Euroopa Liidule ettepaneku suurendada seksuaal- ja reproduktiivtervise ja -õiguste toetusrahasid ning kasutada eesmärkide saavutamiseks senisest rohkem oma mõjujõudu.

See on naise otsus

Pere loomise otsus mõjutab inimest kogu ülejäänud elu. Arengumaade tütarlastel ja naistel võrdub pere loomine sageli koolitee lõppemisega. Seepärast on väga oluline, millal see otsus tehakse. Samuti on väga oluline, et tütarlapsed ja noored naised võtaksid selle otsuse ise vastu. Kui naine saab ise enda eest otsustada, on tema lapsed tervemad ja haritumad. See on selgesti kirjas 2030 agendas, mille 3. eesmärk on tagada igas vanuses inimestele tervis ja heaolu ning 5. eesmärk on soolise võrdõiguslikkuse saavutamine ning kõigi naiste ja tütarlaste kaasamine.

Seepärast oleme seisukohal, et tütarlaste ja naiste keha kuulub neile. See on naise otsus, kellega, millal ja kui palju lapsi ta soovib saada. Meie tahame aidata tal seda otsust ise teha. Tahame kuulutada täna, 8. märtsil, lihtsat, aga olulist sõnumit: naine otsustab!

Ulla Tørnæs, Taani arengukoostööminister;

Isabella Lövin, Rootsi arengukoostööminister;

Lilianne Ploumen, Hollandi väliskaubanduse ja arengukoostööminister;

Alexander De Croo, Belgia asepeaminister ja arengukoostööminister;

Romain Schneider, Luksemburgi arengukoostöö- ja humanitaarasjade minister;

Kai Mykkänen, Soome väliskaubandus- ja arenguminister;

Sven Mikser, Eesti välisminister ning

Teresa Ribeiro, Portugali välisasjade ja koostöö riigisekretär