Jaak Aaviksoo.

FOTO: Liis Treimann

Kui tahame majanduslikult edukat Eestit, tuleb haridussüsteem tänapäevase maailmaga kooskõlla viia. Nii saame arendada kõige tähtsamaid oskusi – õppimis- ja koostöövõimet ning olla avatud ja valmis elukestvaks õppeks, kirjutab TTÜ rektor Jaak Aaviksoo.

Tellijale Tellijale

Üldine jõukus on kasvanud, Eestis ja üleilmselt, vaesus ja nälg on taandumas ning koos sellega on teisenenud inimeste ootused tuleviku suhtes. Esmased vajadused rahuldatud, võib protestantlikule töössesuhtumisele tuginedes püüelda keskklassi tarbimisideaalide poole, ent endale võib seada ka teisi eesmärke.

Kui üle-eelmise sajandi viimasest veerandist saati võis leida mõistmist ja tuge imperatiivina kõlav üleskutse «Tee tööd ja näe vaeva!», siis praegust põlvkonda iseloomustab paremini suhtumine, millele viitas president Kersti Kaljulaid oma aastapäevakõnes: «Suureneva sissetuleku puhul vähendavad nad pigem tööaega kui säästavad tulevikuks.» Ja veidi edasi: «Nad õpivad, töötavad, reisivad ja saavad lapsi selles rütmis, mis just neile sobib.»

Võib-olla ei olegi majanduskasv kõige tähtsam asi maailmas? Jah, me tahame elada paremini, vähemasti sama hästi kui Soomes, aga enam mitte iga hinna eest. Majanduskasvu mootoriks on aga tarbimisnõudlus – uus mobiiltelefon igal aastal –, mille rahuldamiseks tuleks rohkem tööd teha. Aga kui ei taha? Kindlasti ei taha üha suurem hulk inimesi olla inimkapital või inimressurss mammona teenistuses, pigem lihtsalt elada ja olla «just nii, nagu neile sobib».