Meie saame kõige paremini hakkama avatud maailmas

Soome Vabariigi presidendi residents Mäntyniemi. Foto: Sander Ilvest

Täna ja homme võõrustab riigivisiidil olevat president Kersti Kaljulaidi Soome president Sauli Niinistö, kes kinnitab, et ei tüki lääne ja Venemaa vahemeheks, kuid nii pika ühispiiriga naabrid lihtsalt peavad rohkem suhtlema.

- Palju õnne, 100-aastane Soome Vabariik!

Tänan, tänan!

- Millist juubelaasta kultuurisündmust te ise kõige rohkem ootate ja soovitate ka kõigile eestlastele, kes Soome tulevad?

Neid on nii palju, et vastan samamoodi nagu NATO peasekretärile Jens Stoltenbergile: on 365 päeva juubelisündmusi ja põhjust käia Soomes. Kui midagi väga erilist pakkuda, siis on see iseseisvuse pidustuste nädal, millele keskendume – siis on palju mitmesuguseid sündmusi.

- Kui palju sporti jälgite?

Päris palju. Kui ajakava vähegi lubab.

- Soome on viimasel ajal tulnud tavalisest rohkem inimesi teistest maadest ja see on vallandanud elava arutelu. Kas soomlased on selle käigus enda kohta midagi uut avastanud?

Ma ei tea, kas Soomes on peetud sellist arutelu – et viimase pooleteise aasta jooksul meile tulnud märkimisväärne hulk pagulasi oleks mingil moel küsimuse alla seadnud soomlaste arusaama oma soomlusest. Selles vallas pole muutusi.

Pagulased pole ju Soomele täiesti uus kogemus, neid on tulnud ennegi. Muidugi oleme ära näinud, et on teistsuguse taustaga inimesi, aga me tuleme nendega toime.

Inimolemuse põhijooned on lõppude lõpuks hämmastavalt ühesugused üle maailma.

- Kas majanduslikult keerulised aastad on kuidagi muutnud Soome sisu? Toonud selle võib-olla rohkem esile?

Seda olen ma hardalt lootnud.

Olin 1990ndatel rahandusminister, kui meil oli tõesti sünge olukord. Siis avastasin meie juures sellise asja, et kui ollakse piisavalt põhjas, taipab üha rohkem inimesi, et aitab, on vaja kuidagi edasi liikuda. Majandusteaduses kirjeldatakse seda loova kaosena – kaos, mis toob siiski häid tulemusi.

Finantskriisi järel olen Soomes puudust tundnud uuest äratusest. Nüüd paistab, et pääseme ka majanduse poolel reipamalt edasi.

- Kas usute siis, et need asjad, mida on püütud riigi konkurentsivõime parandamiseks teha, on hakanud tulemusi andma?

Osalt usun sellesse, aga muidugi on Soome väga sõltuv rahvusvahelisest majanduse olukorrast. Kui mujal varjud kahanevad, tõmbab see ka Soome kaasa. Loomulikult tuleb olla konkurentsivõimeline. Aga otsustav on siiski see, milline on maailmamajanduse ja eelkõige Euroopa areng.