/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2013/09/05/2221975t1h6b01.jpg)
Eile pärastlõunal avati Helsingi kesklinnas Uue ooperimaja kõrval Mannerheimintie 15c maja seinal Jüri Vilmsi mälestustahvel. Vilms mõrvati selles kohas, Töölö suhkrutehase krundil, 13. aprillil 1918.
Postimees 1997. aastal: Helsingis avati Jüri Vilmsi mälestustahvel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mälestustahvlilt eemaldas katte Eesti parlamendi spiiker Toomas Savi, kohal oli ka tema Soome kolleeg Riitta Uosukainen.
«Jüri Vilms on täna muutunud legendiks,» rõhutas Toomas Savi. Samuti tänas ta mälestustahvli korraldustoimkonda.
Jaan Kross rõhutas oma kõnes ajaloo katkenud joont. Surres oli peaministri asetäitja noorem kui Jeesus, ütles mälestustahvli teksti kirjutanud Kross.
Eesti Vabariigi ajaloo algusjoonel seisab kolm nime: Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Märtsis 1918 võttis nendest just Vilms ette teekonna Lääne-Euroopasse, et leida noorele vabariigile tunnustust. Teekonna katkestas aga Helsingit valvanud Saksa sõjavägi. Töölö suhkruvabriku õuel lõppes koos teiste piiriületajatega ka Vilmsi elutee.
Eestis asuti Vilmsi kohe otsima. Pärast sõja lõppu toodi Vilmsi põrm 1920. aasta jõuludeks Eestimaa pinnale.
Mälestustahvlil on soome ja eesti keeles tekst: «Siin Töölö suhkruvabriku õuel langes Eesti Vabariigi asepeaminister Jüri Vilms.» Lause on viimistlenud Jaan Kross ja koos portreereljeefiga valmistanud kunstnik Irina Rätsep.
7.03.1997