Postimees 1900. aastal: tuisk, torm ja laste koolitee

Lumetorm Rakveres. Foto: Erakogu

Harjumaalt. Tänavune tali, mis oma tuiskude ja sadudega igat liikumist takistab, raskendab iseäranis koolilaste koolis käimist mitme võrra. Nagu siin ja suuremalt jaolt igapool Eestimaal viisiks on, käiva koolilapsed igal õhtul kodu. Sellel on oma hääd, aga ka varju küljed.

Hääd oleksivad need, et lapsed iga päev korralikku sööki saavad. Hoolsad vanemad vaatavad igapäev korralikult oma laste riiete järele. Juhtub jälle haigus, jääb laps kohe ema armu ja ravitsemise alla j.n.e.

Varjukülgesi pole aga ka mitte vähe. Pääasi on kui talvel päevad lühikesed on, siis ei taha õppetundidega misgit moodi välja tulla, rääkimata veel seda, kui tahaks nõrgemaid lapsi õppeasjades järele aidata. Selleks aega sugugi ei ole. Siis veel liig kauge käimine kurnab laste jõuu ära. Tulevad aga sajused ja tormised ilmad, siis pole kooliskäimisest juttugi.

Nii kaua aga, kui laste öösene asupaik kõige sisseseadega koolimajades paremale korrale pole seatud, on ometigi parem, kui koolilapsed iga õhtu kodus käivad.

Ma olen mitmetes kohtades neid lapsi tähele pannud, kes ööseti koolimajades on. Mitmesugustel põhjustel on nad roidunud ja kolkunud, sest et nende elu sääl misgis asjas korralik ei ole.

Tänavust talvet võib üleüldse haiguste talveks kutsuda. Pea igapäev on lapsi haigeid. Iseäranis murrab üks influentsa sarnane haigus lapsi maha. Mõned on selle tagajärjel paar kuud haiged olnud, mõned ei olegi veel terveks saanud. Pääle selle on veel mitmeid muid haigusi, kõige päält aga kuri sarlaki haigus laste hulgas möllamas.

Tänavune talv on iseäralik selle poolest, et ta väga külmaga tuiskab. Mõnes kohas on juhtunud, et külm tee pääl lastel varbaid näpistanud, ilma et lapsed seda ennem märganud, kui kodu soojas toas.

Kõik neid asju arvesse pannes peab küll igaüks arusaama, missugust mõju need laste õppimisele teevad, aga sääl arvatakse tihti nagu rentnikkudega: olgu aeg missugune tahes, täida aga oma tingimused!

Inimesed on hagude ja heina toomisega püsti hädas. Looma toidu puudust kurdetakse igal pool. Häda on seda suurem, et kusgilt osta võimalik ei ole. Igal ühel omal puudus. Mine või kas linna turule ostma. Kehv aasta tahab kevadeks veel õige kibedaks minna. Kõik ootavad igatsusega vabastavad kevadet.

6.03.1900