Kristian Jaani: hoiame eakaid jalakäijaid, piirates linnas kiirust

Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri juht Kristjan Jaani. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Õnnetuses, kus üks pool on jalakäija, määrab üldjuhul kiirus, kes elab või sureb. Mitmes uuringus tuuakse esile, et liiklusõnnetuses sõltuvad jalakäija vigastused kokkupõrkekiirusest. Ellujäämisprotsent eri uuringutes küll kõigub, kuid ei pea olema teadlane, saamaks aru, et tõenäosus kokkupõrkes ellu jääda sõltub kiirusest.

Teadlased on jälginud sedagi, kuidas mõjutab jalakäijate vanus nende otsuseid liikluses. Mida vanem liikleja, seda rohkem ta end ristmikel ja teed ületades ohtu seab. See on seotud ealiste iseärasustega, mida tagasi pöörata ei saa. Kuid me saame muuta liikluskeskkonda eakatele ohutumaks, näiteks vähendades asulates ja linnades kiirust. Vanemaealiste suurem hukkumisprotsent liikluses ei ole paratamatus. Paratamatus on see vaid siis, kui me käed üles tõstame ja midagi ette ei võta.

Eesti demograafilist pilti vaadates näeme, et me vananeme, ja kiiresti. Eestis elavatest inimestest neljandiku vanus ületab 60 piiri. Eakate liikluskeerises vastu võetud otsused, näiteks tee ületamine, võivad olla ohtlikud. Juht ei pruugi tunnetada 40 km/h ja 60 km/h vahet, kuid eakale jalakäijale tähendab see, et kahekordistub võimalus läheneva sõiduki kiirust valesti hinnata ja langetada otsus teele astuda, mis võib lõppeda surmaga. Eakatel inimestel on raskem hinnata sõiduki kaugust ja kiirust ning valearvestus võib olla saatuslik. Kõik liiklejad peavad sellega arvestama. Liiklusharmoonia vajab iga instrumendi panust.

Kiiruse alandamisest asulates on ikka ja jälle juttu olnud, Tallinnas peamiselt küll kesklinna piirkonnas. Reaalsete tegudeni pole veel jõutud, kuid arvan, et muudatusteks on viimane aeg. Kõige kriitilisem linnaosa on Mustamäe, aga ka Haabersti. Nendes linnaosades moodustavad enam kui 65-aastased elanikest pea kolmandiku. Mul on hea meel, et kõrges eas inimesed ei istu kodus, vaid liiguvad ringi ja on vahel aktiivsemadki kui noored, ent ka meie liikluskorraldus peab arvestama kõikide inimestega.

Ma tean, et me hoolime eakatest, kuid peame seda rohkem välja näitama. Mõtteid tegudega toetama. Minu ettepanek on alandada piirkiirust elamurajoonides, arvestades sealset vanuselist läbilõiget. Ärgem oodakem, et eakad hakkaksid veel rohkem liikluses viga või surma saama. Kiirust alandada on lihtne. Kõige aeganõudvam on muuta kogu liikluskeskkond selliseks, et jalakäija ja sõiduk ei kohtugi. Ka sinna peame kunagi jõudma, aga see ootamine võib olla liiga pikk. Esimene samm hooliva liikluskeskkonna poole on kiiruse alandamine, arvestades iga piirkonna vanuselist eripära.