Aivar Pau: Nokia 3310 – no kuidagi ei connect’i enam

Nokia 3310 uusversiooni saab soetada ka traditsionaalse sini-halli värvitooniga. Foto: Youtube

Loosungit «Connecting people» (ühendades inimesi – toim) teati kümmekond aastat tagasi igas maailma otsas. See oli võimas sõnum: iga inimest ja kogu maailma oli erakordse mobiilsuse kaudu ühtäkki kergemini kui kunagi varem võimalik ühendada. Õhu kaudu, nüüd ja praegu, alati.

Nüüd, 17 aastat ja 126 miljonit toodetud seadet hiljem, tuli Nokia brändi õigused omandanud Soome start-up HMD Global Barcelona maailmamessil välja uudisega, mis rikkus tõenäoliselt nii mõnegi tehnoloogiahiiu miljonilised turundusplaanid: «Kunagine kultustelefon Nokia 3310 on varsti tagasi!»

Ühtäkki ei rääkinud enam keegi tehnoloogia viimastest sõnadest, protsessoritest, teemantlihvitud nutikorpustest ega vist akudega seotud arusaamatutest ampertundidest. Maailmameedia esiküljed, toimetuste koosolekud ja tehnoloogiaasjatundjad rääkisid vaid seadmest, mis – olgem ausad – on oma võimekuselt täielik saast.

Kaameral on megapiksleid vaid kaks – tänapäeval peab olema ikka eriline meister, et midagi nii kehva valmistada. Selgub, et kuskil toodetakse veel ka ekraane, mis polegi puutetundlikud. Nokiat tuleb tänada ka selle eest, et meenutas sellise olematu andmeliiklussageduse nagu 2,5 G olemasolu. Ei mingeid Facebooke, Snapchatte, mõistlikku veebisirvimist ega meili lugemistki. Praegusajal enam nii inimesi ei ühenda. Aga kellele? Miks? Kuidas selline turundustrikk ometi läbi sai minna?

Nuppudega odavtelefonid ei ole tegelikult ju kunagi kadunud olnud, ka Eesti müügitabelite esikümnes võib neid ikka ja alati kohata. Seega ei tulnud HMD-l teha palju muud kui veidi odavat plastkorpust tuunida ja mõni iseloomulik joon lisada ning oligi supertoode valmis.

Pakun, et ostjaid on valdavalt kolme tüüpi: vanurid, puudega inimesed ja kurjategijad. Esimestel põhjuseks tehnoloogiakaugus, teistel vajadus füüsilise kontakti järele klahvidega ning kolmandatel soov pidada ühe seadme ja kõnekaardiga mustade tegude kokkuleppimiseks või läbiviimiseks heal juhul kaks-kolm kõnet. Nokia 3310 võib ostjate sekka tuua aga veel neljanda, viienda ja kuuenda olulise sihtrühma: intelligentsed nostalgikud, teistest eristuda soovivad hipsterid ja nutiprotestijad.

Meenub üks möödunudsuvine kohtumine ühe mõisahärraga, kel hobiks hoida masinapargis aastakümneid vanu legendaarseid autosid. «Kui ma istun sinna sisse, läheb mu nägu lihtsalt naerule. Ta lihtsalt on nii hea auto. Tal pole midagi üleliigset, kõik käib käsitsi, kõik on tehtud selleks, et juht tunneks puhast sõidunaudingut, mitte millekski muuks.»

Võib-olla peitub tõde neis sõnades. Võib-olla oleme jõudnud ajajärku, kus vajame aeg-ajalt tõesti eraldumist, sügavat rahu – puhkust pidevast ühenduses olemisest. Olla kättesaadav vaid hädavajadusel ja kasutada selleks mõnusat seadet, mille tegelik loosung on «Nokia – disconnecting people».