Atentaadid, rahutused, sõjateated, hukkamised, boikott. Silmas pidades ajalehtede teateid, et tahaks küll keegi Pühamaad külastada. Nii peavadki mõtlema reisijad, sest «Kuningas Taaveti hotell», mis on igas suhtes esmajärguline, peab 140 teenijat 22 külalise jaoks.

Kogu Palestiinas toimub keskmiselt 10 atentaati nädalas. Kuid Palestiina on suur ja kõik atentaadid ei õnnestu (Jumalale tänu). Palestiina on suur, Jeruusalemm samuti. Üle küngaste ja orgude levitab linn uusi kvartaale, ja elanikud on end rahutuses mugavasti sisse seadnud, kõigile rahutustele vaatamata.

Siin ja seal tulistatakse juudi omnibuse. See aga ei takista neid täpselt välja sõitmast ja tundil täis olemast. Öeldakse, olevat kardetav pärast päikeseloojangut välja minna. Kuid elu öösel ei lakka; vastuoksa: kinod, viini kohvikud ja kabareed on rahvast alati täis. Koju minnes piilutakse kartlikult ringi. Pole just mugav tunne mööduda pimedatest ehitusplatsidest, või läbida süngeid kõrvaltänavaid. Kuid elu elab edasi.

Juudid on sellest ajast, kui nad loobusid veristest surveabinõudest, harilikult atentaatide ja rahutuste ohvrid. Ühes nendega Inglise sõdurid ja politseinikud. Sellegipärast nad töötavad ja lõbutsevad edasi, nagu poleks neil midagi karta. 1.03.1938