Maailmas pole küllap ainsatki riigijuhti, kes poleks kordagi ajakirjanduse või mõne üksiku väljaandega pahuksisse läinud. Ka Eestis on iseseisvuse taastamise ajast selliseid tülisid olnud. Valitsuse pressikonverentse on ära jäetud ja hoidutud küsimustele vastamast. Peaaegu iga peaminister ja president on saanud pressivaenlase tiitli. Eestit jõuliselt läände orienteerinud peaminister Mart Laar ütles 1993. aastal Eesti Raadiole elegantselt: «Ma olen korduvalt öelnud, et ajakirjandusel on vabadus kirjutada seda, mida ta õigeks peab. Ma siiski võtan ka vabaduse öelda, kui ma seda õigeks ei pea.»
President Trump teatas sotsiaalmeedia vahendusel, et ei osale Valge Maja traditsioonilisel ajakirjanikele korraldatud pidulikul õhtusöögil. Juba aastast 1921 pärit tava arvestades kaheldav otsus, kuid presidendil on õigus selliseid samme astuda. Kriitiliste kanalite otsene tõrjumine seevastu on kraadi võrra teravam käik, mida võib käsitleda ka sõna- ehk väljendusvabaduse piiramisena. Just äsja meenutasime oma riigi sünnipäeval «Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele» aastast 1918, kus muu hulgas rõhutatakse samuti sõnavabaduse tähtsust. See on üks demokraatliku ühiskonna alusväärtusi, mida õigusriigis kaitseb põhiseadus.
Trump ründas juba valimiskampaanias väljaandeid, süüdistades neid kallutatuses ja valeuudiste levitamises. Presidendina on ta ajakirjandusele kleepinud juurde «rahva vaenlase» sildi ning viimastes kõnedes nõudnud muu hulgas anonüümsete allikate kasutamise lõpetamist.
Siinkohal tuleb üle korrata, et ükski tõsiselt võetav ajakirjandusväljaanne ei kasuta anonüümseid allikaid meeleldi. Anonüümsete allikate kasutamisega paneb ajakirjandus mängu oma usaldusväärsuse ja maine. Ometi on juhtumeid, kus ajakirjandus peab siiski anonüümset allikat kasutama, sest avalikkuse informeerimise vajadus osutub piisavalt tähtsaks. Sel juhul on väljaande kohus seda ka oma lugejatele ja vaatajatele seletada. Just nii talitas Postimees näiteks idarahaskandaali puhul.
Iga niisugust otsust, kas allikas ja tema info on piisavalt väärtuslikud, tuleb väga tõsiselt kaaluda ning Postimees kinnitab, et meie toimetuses seda tehakse.
