Muudatuste vajalikkust põhjendades viidatakse sageli Rootsile, kus on kõrgem naiste tööhõive ja sündimus kui Eestis. Eurostati järgi oli Rootsi 2014. aastal naiste tööhõive poolest 73,1 protsendiga Euroopa Liidus esikohal, aga üsna lähedal talle oli ka Saksamaa (69,5), kus sündimus on üks Euroopa madalamaid. Samas Euroopa kõrgeima sündimusega riigid nagu Iirimaa ja Prantsusmaa on naiste tööhõive osas Eestist hoopis kõvasti maas. Seega ei saa öelda, et naiste tööhõivel ja sündimusel oleks selge seos.
Masuga kaasnes Eestis ootamatu sündimuse kasv. 2007–2010 sündis aastas ligi tuhat last tavapärasest rohkem. Kasvas ka teise ja järgneva lapse sündide osakaal. Need asjaolud viitavad pigem sellele, et sündimus kasvab just siis, kui naistel tekib tööst vaba aega.
Vaadates asja praktilist poolt, siis lapsepuhkuselt tööle naasmine on alati seotud teatud raskustega. Kui need on korra juba läbi tehtud, ei pruugi mõne aasta pärast samade katsumuste uuesti kogemine eriti ahvatlev tunduda ning pigem jätkatakse töötamist, jättes perelisa planeerimata.
Jutud vanemahüvitise reformi positiivsest mõjust sündimusele muutuvad aga eriti hõredaks võrdõiguslikkuse, naiste tööhõive ja karjäärivõimaluste pärast muretsejate enda käitumist vaadates. Näiteks sotside juht, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ütles Pere ja Kodu mulluses oktoobrinumbris, ajal mil tema abikaasa ootas teist last, oma pere kasvuplaanide kohta nii: «Varsti on komplekt täis ja siis aitab ka. Triinu on nii teotahteline ja aktiivne naine, et tema lukustamine kolmanda lapsega koju oleks ühiskonnale liialt suur kaotus.»