Rain Leoma

FOTO: Erakogu

OSKA uuring ei tee ettepanekut, et kõrghariduses sotsiaaltööd õppivad inimesed tuleks suunata ümber kutseharidusse, vaid selle eesmärk on anda hariduspoliitika kujundajatele täiendav sisend ühiskonna tööjõuvajaduse kohta lähiaastatel, kirjutab OSKA analüütik Rain Leoma.

OSKA sotsiaaltööuuring on tekitanud palju vastukajasid. Arutelu sotsiaaltöö tuleviku tööjõuvajaduse ja koolituse üle on igati tervitatav (Vaata Merle Linno, Dagmar Narussoni, Reeli Sirotkina, Häli Tarumi ja Tiia-Triin Truusa «Ühiskond vajab igale elualale tarku sotsiaaltöötajaid», PMi veebis 13.02). Uuring käsitleb sotsiaaltöö ettevalmistust eeldavaid ameteid hooldustöötajatest valdkonna juhtideni ehk laiemalt kui vaid sotsiaalhoolekandega seotud. Uuringust ei selgu ka, et sotsiaaltöös ei vajata tulevikus kõrgharidusega töötajaid.

OSKA sotsiaaltöö uuringus vaadeldi valdkonna juhte, sotsiaaltöötajaid ja nõustajaid, hooldustöötajaid, tegevusjuhendajaid, lapsehoidjaid ja asenduskodutöötajaid ning tugiisikuid. Sotsiaaltöötajaid ja nõustajaid vaadati laialt üle kõikide tegevusalade, vaadeldud spetsialistide hulgas olid nii kohalikes omavalitsustes, mittetulundusühingutes, hariduses kui ka teistes valdkondades tegutsevad sotsiaaltöötajad.

Eesti sotsiaalsüsteemi efektiivsemaks muutmiseks on vaja rohkem nii sotsiaaltöötajaid kui ka hooldustöötajaid. Sealhulgas on ka kõrgharidusega sotsiaaltöötajaid järgmise viie aasta jooksul vaja rohkem.

Kuid suurenevast vajadusest hoolimata on sotsiaaltöö eriala lõpetanuid tööjõuvajadusest juba praegu oluliselt rohkem. OSKA sotsiaaltöö tööjõu tulevikuprognoos lähtub konservatiivsest eeldusest, et valdkonna üldine rahastus järgneva viie aasta jooksul oluliselt ei muutu.

Tööjõuvajadus koosneb kahest osast, asendus- ja kasvuvajadusest, mis võib olla ka negatiivne ehk kahanev. Tööjõuvajaduse prognoosimiseks kaardistati andmed sotsiaaltöös hõivatute kohta ning koosekspertidega analüüsiti tulevikutrendide mõju tööhõive kasvule ja kahanemisele. Põhjalikumalt analüüsiti demograafilisi muutusi Eestis, kogukonnapõhistele teenustele üleminekut, uusi tehnoloogiaid ja põlvkondasid, hõbemajandust ning eesseisvaid poliitilisi muutusi.

Analüüsides sotsiaaltöö alast kõrgharidust eeldavate ametikohtade asendus- ja kasvuvajadust, leidsid eksperdid, et igal aastal on vaja koolitada umbes 85 sotsiaaltöötajat ja valdkonna juhti, kellest 50 on pensionile minevate inimeste asendamiseks ja 35 uutele loodavatele töökohtadele.

Viimasel kolmel uuringus vaadeldud õppeaastal (2012/13–2014/15) on keskmiselt omandanud sotsiaaltöö kõrghariduse 280 inimest aastas, kellest 180 omandas rakenduskõrghariduse, 45 bakalaureuse- ja 55 magistri- või doktorikraadi. Rakenduskõrghariduses ja bakalaureuse tasemel on viimasel kolmel õppeaastal omandanud hariduse suurusjärgus 200–250 inimest, kuid otsene tööjõuvajadus on oluliselt madalam.

Muidugi on reaalne elu pärast hariduse omandamist kirju ja paljud inimesed asuvad tegema töid, milleks neil ei ole spetsiifilist ettevalmistust. OSKA uuringud selleks loodud ongi, et prognoosida koolitusmahtude kujundamiseks otsest tööturu vajadust.

Näiteks on 2011. aasta rahvaloenduse andmetel läinud hulk sotsiaaltöö eriala lõpetajaid tööle eripedagoogidena, kellel on kahtlemata oma töös vaja sotsiaaltööalaseid teadmisi ja oskusi.

Otsustades, et osa eripedagoogi ametikohtadest täidetakse sotsiaaltöö eriala lõpetanutega, tekib küsimus, kas siis tuleks vähendada eripedagoogide tööjõuvajaduse hinnangut haridusvaldkonna uuringus proportsionaalselt? On ju vaja sotsiaaltöötajate arvelt vähem eripedagoogi kvalifikatsiooniga inimesi.

OSKA sotsiaaltöö tööjõuvajaduse prognoos näeb ette üheksaprotsendilist töötajate arvu kasvu järgmise viie aasta jooksul. Kõrgharidust eeldavate ametikohtade hulk kasvab viie aasta jooksul 5,5 protsenti ja kutseharidust eeldavatel ametikohtadel 11 protsenti.

Demograafiliste muutuste tõttu kasvab hooldustöötajate vajadus kõige kiiremini, kuid kasvav on ka kõrgharidusega spetsialistide vajadus. Kõrghariduses koolitatakse juba praegu üle kahe korra rohkem spetsialiste, kui on tööturuvajadus, kuid kutsehariduses poole vähem.

Kindlasti ei tee uuring ettepanekut, et kõrghariduses sotsiaaltööd õppivad inimesed tuleks suunata ümber kutseharidusse. OSKA eesmärk on anda hariduspoliitika kujundajatele täiendav sisend ühiskonna tööjõuvajaduse kohta lähiaastatel.