Heldur-Valdek Seeder

FOTO: Eesti Vabaerakond

Kui suur on Eesti riigi eripensionikohustus ja mis põhjusel on see näitaja kasvanud, kirjutab Heldur-Valdek Seeder.

Riigi bilansi järgi oli riigi eripensionide kohustus politsei- ja piirivalveameti moodustamise ajaks 1. jaanuaril 2010. aastal nominaalväärtuses kokku 2,091 miljardit eurot. See arv on kuue järgneva aastaga kasvanud 209 protsenti, moodustades 2015. aasta 31. detsembri seisuga 4,371 miljardit eurot [1]. Kusjuures olulisima hüppe tegi see näitaja 2014. aastal, kasvades aastaga 55 protsenti. 2015. aastal kasvas riigi eripensionikohustus «ainult» kuus protsenti.

Eeldatule vastupidiselt näitavad kiretud arvud, et moodustatud politsei- ja piirivalveamet ei ole eripensionide rallist võitnud, vaid pigem kaotanud. Kui 2009. aastal moodustas siseministeeriumi osa eripensionide kohustuses 46,7 protsenti riigi eripensionide üldkohustusest, siis 2015. aasta lõpuks oli ministeeriumi osakaal vähenenud 43,4 protsendini. Siseministeeriumi andmeid täiendavalt asutuste lõikes ei ole võimalik eristada, ametkonna raamatupidamine on tsentraliseeritud ministeeriumi tasemele ning detailsem statistika ei ole kättesaadav.

Riigi bilanss 31. detsembril 2015. aastal näitab riigi eripensionikohustuste summaks 1,964 miljardit eurot [2], mis on vähendatult kajastatav ehk diskonteeritud summa. Tegelik riigi eripensionikohustus oli 4,371 miljardit eurot [3]. Riigi bilanss ei kajasta seega 2,407 miljardit eurot eripensionikohustust – erinevused oli võimalik dešifreerida Riigi Tugiteenuste Keskuselt teabenõudega pensionieraldiste arvestamise tabeleid küsides. 2016. aasta arvandmed ei ole loo kirjutamise ajal kättesaadavad.

Eesti eripensionikohustus on suurem kui riigivõlg

Riigi eripensionide kohustust riigivõla sees ei näidata ja seega see tuleb riigi kohustustest üldpildi saamiseks riigivõlale lisada. Metoodiliselt tasub teada, et riigivõla sisse ei arvestata ka välisvõlga.

Riigivõla mõiste ja järgimise kohustus on sätestatud Lissaboni lepingu (Euroopa Liidu aluslepingu muutmine 2007. aastal) lisaprotokollis nr 12 [4].

Rahandusministeeriumi veebi ja Eesti Panga veebi otsingumootorid ei suutnud leida riigivõla suurust, mistõttu kasutame Nationaldebtsclocki [5] andmeid, et seda teada saada. Selle andmetel on Eesti riigivõlg 2017. aasta veebruaris 2,157 miljardit eurot.

Seega oli riigi eripensionikohustus 2015. aasta lõpuks 2,214 miljardit eurot suurem, kui on praegune riigivõlg kokku.

Soovitused ministritele

Rahandusministeerium kajastab riigi eripensionide kohustusi diskonteeritult, vähendades iga tulevikuaasta kohta summasid vahemikus neli kuni kuus protsenti. Diskonteerimine on kindlustusmatemaatiline meetod, mida rakendatakse äriühingutel:

  • sektorite kasumlikkuse võrreldavamaks muutmiseks, elimineerimaks intressita omanikelaenudest saadavat näilist tulu;
  • raha ajaväärtusega korrigeerimiseks, sest olemasolev raha on praegu suurema väärtusega kui sama raha aastate pärast.

Eripensionide kohustusse on sisse arvutatud eeldatav tõenäosus eripensionile jäämisest, eluea pikkusest ja indekseerimise mõjust muude komponentide kaudu. Lisaks ei ole seda raha eripensionidega võetud kohustuste katteks praegu füüsiliselt üldse olemas – see on katteta võetud kohustus tulevastele põlvedele.

Võrdluseks, kui kodanik võtaks 30 aastaks 100 000 eurot laenu ja diskonteeriks seda viie protsendiga aastas, siis oleks tema aruandluses kajastatavaks laenukohustuseks 23 138 eurot. Kodaniku selline tegevus oleks ju eksitav ja lubamatu?

Siit ka soovitus rahandusministrile: kajastagem eripensioneid edaspidi riigi bilansis nende tegelikus väärtuses. Eespool juba nägime, et ilma teabenõude esitamiseta oli võimatu tuvastada riigi bilansis olevaid tegelikke summasid. Riigi bilanss peaks olema loetav aga ka ilma teabenõudeta selle sisu kohta.

Teistele eripensione bilansis omavatele ministritele soovitus – tugevdada kontrolli oma ametnike koostatavate määruste ja seadusemuudatuste sisu majanduslike mõjude üle.

Raske on küll ilma täiendava analüüsita anda ammendavat selgitust eripensionide kahekordistumise ralli tegelikele tagamaadele, aga võib eeldada eripensioni ametikohtadel teenistujate kiivat vastastikust jälgimist – nii kui üks ametkond tõstab oma eripensione, järgnevad teised talle kohe. Ja ministrid ei pruugi taibata ametnike esitatavate regulatsioonimuudatuste eelnõude tegelikke mõjusid, kirjutades neile heauskselt alla.


[1] Riigi bilansis kajastuvad summad (diskonteeritult) 31.12.2009 – 0,940 miljardit ja 31.12.2015 – 1,964 miljardit eurot.

[2] Siin ja edaspidi põhinevad alusarvud rahandusministeeriumi saldoandmike süsteemi aruannetel.

[3] Tegelike kohustuste summade ehk nominaalväärtuste tuvastamise metoodika: teabenõudega 7.02.2017 nr 5-1/00194-1 küsiti siseministeeriumi pensionieraldiste tabelite diskonteeritud aegread ja neile vastavad nominaalväärtustes aegread. Saadud tabelite alusel arvutati välja koefitsient, mille võrra diskonteerimine summat vähendas. Saadud koefitsienti 2,23 kasutati muude ainult diskonteeritult kättesaadavate summade nominaalväärtuse ligikaudseks tuvastamiseks.

[4] http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012E/TXT&from=EN

[5] http://www.nationaldebtclocks.org/debtclock/estonia