Hendrik Vosman.

FOTO: Mihkel Maripuu

Vaatepilt, mis reede hommikul avanes CNNist või BBCst, oli haruldane. Edastati Jaapani ringhäälingu NHK otseülekannet massiivsest tsunamist, mis  mängleva kergusega pühkis oma teelt kõik.

Kui mõelda, siis millal oleme näinud otse-eetris üksikasjalikult sedavõrd suure (loodus)katastroofi laastamistööd? Samal ajal teades, et inimene ei suuda looduse vastu midagi? 2004. aasta Kagu-Aasia hiidlaine seda traagilist «teleetendust» ei pakkunud, nagu ka mullune Haiti maavärin.

Jaapan ei ole aga Haiti ning saab suures osas ise hakkama ellujäänute päästmise, tohterdamise ja purustuste likvideerimisega. Samuti annab alust optimismiks Jaapani edukas toibumine 16 aasta tagusest Kobe maavärinast, milles hukkus 6400 inimest.

Kuid Jaapan ega maailm ei ole enam endised. Reedene maavärin oli Kobe omast 1000 korda võimsam – nii võimas, et nihutas Jaapani asukohta kahe meetri võrra. Ka majanduslikus mõttes ei saanud katastroof 200 protsendini SKTst ulatuva võlakoorma all ägava riigi jaoks halvemal ajal tulla. Peaminister Naoto Kan tunnistab, et Jaapan seisab silmitsi rängima kriisiga pärast Teist maailmasõda. Kes näinud reedeseid kaadreid, teab, et paralleelid tuumapommi tekitatud hävinguga on tõele õõvastavalt lähedal.