:format(webp)/nginx/o/2016/05/02/5331249t1h7564.jpg)
Kalkuleerides kõigi Eesti mõisate, sealhulgas juba renoveeritud ja ka kanalate sarnaste, olukorda, ning arvestades meie presidentidega seonduvaid tänaseid, eilseid ja ka homseid asjaolusid, siis parim paik presidendi residentsiks on Ärma talu, kirjutab arvamusportaali kolumnist Tarmo Pikner.
Ometi oleme saanud endile aruka presidendi, kes loobus kanakuudi sarnaste ehitistega mõisakompleksi renoveerimisest, millele miskipärast antud Ameerika vabaduse ausamba nimetus – Liberty. Kas Liberty mõisa presidendi residendiks pakkujal virvendasid silme ees vaba Ameerika virvatuled või ahvatles magus kinnisvara arenduse projekt, on tagantjärele raske kindlaks teha.
Kes see enam mäletab, kes sellise vallatu mõttega esimesena välja tuli, et meie president peaks resideeruma kõdunenud kuuridest kokku klopsitud rajatistes. Muidugi, arvata võib, et vanale kehale võib ju uue kuue ümber ehitada, kuid siinkirjutajale jääb sügavalt arusaamatuks – milleks?
Kui presidendi residents peab tingimata olema meie rahvusmaterjalist – paberipuidust, siis on ju Eestimaal ometi firmasid, kes ehitavad välismaal lausa puust pilvelõhkujaid. Asi siis ehitada üks korralik tammepuust uusrajatis presidendile, kas või Tamme-Lauri tamme alla. Aga ei – sajandeid rõhumise all kannatanud eestlane peab lõpuks saama mõisnikuks.
Tahtmatult jääb mulje, et kellelgi oli tingimata tarvis koostada hirmkallis renoveerimise projekt (suures agaruses avalikustati isegi joonised koos valveseadmete paigutusega internetis) ja kellelgi oli aastaaruandesse sisse kirjutatud juba viiemiljoniline ehituskäive.
Kuulu järgi on «presidendi residentsi valimiskomitee» variantidena läbi käinud kõikvõimalikud mõisad ja lossid, kuid miskipärast on unustatud Oru loss. Muidugi, seda vanaaegset ehitist, kus president Konstantin Päts jõudis resideerida, pole enam olemas, kuid Põhja-Eesti pankrannikul ilutsev roosiaed peaks meenutama väärikat minevikku.
Oru pargi maastikukaitsealale võiks kunagise vene kaupmehele Grigori Jelissejevile kuulunud ja hiljem Eesti ärimeeste poolt riigile 1935. aastal kingitud Oru lossi küll taastada. Et kust selleks raha saada – maksaks see ju rohkem kui viis miljonit eurot? Aga, meil on ju tänapäevalgi tublisid ärimehi, kes võiksid raha kokku panna ja kinkida riigile korraliku presidendi residentsi (selmet moosida parteisid).
Pealegi lööksime kolm kärbest korraga. Lisaks jääksid ära lõputud vaidlused Pätsi ausamba rajamise saaga ümber, sest Oru loss oleks ühtlasi ausammas meie kunagisele presidendile. Ja regionaalhalduse minister Mihhail Korb saaks alustada ambitsioonika riigiasutuste pealinnast välja kolimise programmiga, presidendiga eesotsas.
Kui Oru lossi taastamine osutub liiga suureks suutäieks, siis võiks nüüd, kui kired Ärma maade ümber jälle lõkkele löönud, hapuks läinud mulgikapsastele hoopiski positiivse pilguga vaadata. Kuna teada ju on, et ega president Ilves ei vabatahtlikult ega ka sunniviisiliselt Ermamaa projekti untsumineku eest ette nähtud raha tagasi ei maksa, võiks riik minna projektiga edasi ja oma huvides Ärmalt välja võtta võimaliku, mis veel võtta annab.
Sealjuures on omast käest võtta 190 000 eurot, mis EASi eraldatud ja juba investeeritud. Selle eest peaks saama vajalikud residentsiruumid kätte. Ja auväärseid külalisi saaksid meie tänane ja ka tulevased presidendid vastu võtta pargis, kuhu maailma vägevad juba palju puid istutanud.
Muidugi – talunik Toomas Hendrik Ilvese maadele tuleb seada mingisugune servituut, millistes piirides järgmised presidendid võivad Erma-eramaal astuda, kuid mõistlike inimeste vahel on võimalik mõistlikke kokkuleppeid sõlmida. Igatahes presidendi residentsina oleks Ärma äraütlemata paslik paik, pealegi sisse töötatud ja murutraktor ka olemas.
Kui nüüd küsitakse – miks kogu selle ärmatamise kokku keetnud Ermamaa emand Evelin Ilves vaikib, siis – kas keegi on temalt asja kohta selgitusi pärinud? Ju siis loodeti, et kui ekspresidendi eksproua sai endanimelise telesaate, küll siis hakkab Ärma-lugusid küllusesarvest tulema. Teemade ring pole veel sinnamaani jõudnud, aga ootame.
PS! See ei tähenda, et oleksin taganenud oma korduvalt välja öeldud seisukohast, et sellisel kujul tuleks Eesti presidendikoht üleüldse kaotada ja ühitada see Teaduste Akadeemia presidendi ametikohaga.
Tarmo Pikner on töötanud 18 aastat Saare maavalitsuses arendusjuhi ja välissuhete juhina ning samuti ELi programmisekretariaadis. Ta on endine Lümanda vallavanem ja kuulunud rahvusvaheliste organisatsioonide Eurohouse, B7 ja CPMRi juhatusse. Pikneri sulest on ilmunud raamat «Eesti orhideed».
:format(webp)/nginx/o/2016/05/02/5331249t1h7564.jpg)