Juhtkiri: Müncheni sõnum ehk kohaloleku tähtsus

Estonia's President Kersti Kaljulaid, Lithuania's President Dalia Grybauskaite, U.S. Vice President Mike Pence and Latvia's President Raimonds Vejonis pose for a picture before their meeting at the 53rd Munich Security Conference in Munich, Germany, February 18, 2017. REUTERS/Michael Dalder Foto: MICHAEL DALDER/REUTERS

Julgeolekuolukord on keerukaim pärast Teise maailmasõja lõppu. Kõlab dramaatiliselt, kuid reedest pühapäevani peetud 53. Müncheni konverents näitas, et enne üritust väljaöeldu polnud kuigivõrd vaatlejate liialdus, vaid tõsiasi.

Julgeolekukonverentsi juht Wolfgang Ischinger märkis juba avasõnavõtus, et maailmas valitseb ebakindlus. Segadused Ühendriikide uue presidendi Donald Trumpi välispoliitilise joone osas, Brexiti-järgne Euroopa, liberaalse demokraatia kriis, terrorihirm, propagandasõda, julgeolekukriisid Lähis-Idas ja Aasias on vaid mõned märksõnad, mis praegust aega iseloomustavad.

Niisugustel hetkedel on kindlasti vaja vahetult kohal viibida. Müncheni konverents ei tähenda ainult ametlikke kõnesid, vaid ridamisi silmast silma kohtumisi ja vestlusi. Eesti näitas oma aktiivset kaasamõtlemist praeguse presidendi Kersti Kaljulaidi, eelmise riigipea Toomas Hendrik Ilvese, kaitseminister Margus Tsahkna ja kaitseväe juhataja Riho Terrase kohaloluga. Vahetut kohalolekut väärtustas ka Postimees. Meie lugeja sai konverentsist põhjaliku ülevaate nii lehelugude kui pidevalt kätt sündmuste pulsil hoidnud otseblogi kaudu.

Paljudest teemadest, mis ulatusid küberkaitsest tervisejulgeolekuni, oli meile vast üks tähtsamaid märgilisi sõnumeid NATO liitlassuhete rõhutamine ja kinnitamine kõrgeimal tasemel. Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ütles oma kõnes, et Krimmi anneksioon ja konflikt Ida-Ukrainas, kus Venemaa toetab separatiste, tõid välja NATO tähtsuse, eeskätt alliansi idatiiva tugevdamise vajaduse. Ka Ühendriikide kaitseminister James Mattis ning asepresident Mike Pence tõid esile NATO olulisuse ja artikkel viie. Seda avaldust kahtlemata oodati, iseäranis president Trumpi väljaütlemiste valguses. NATO liikmesriigid töötavad selle nimel, et viia kaitsekulutused kahe protsendini SKTst.

Venemaa esindajate avaldused Münchenis olid seevastu ootuspäraselt jäised, näidates kujukalt erimeelsuste püsimist ida ja lääne vahel. «NATO laienemine on viinud viimase 30 aasta pretsedenditumate pingeteni,» ütles Venemaa välisminister Sergei Lavrov. Ka föderatsiooninõukogu väliskomitee esimees Konstantin Kossatšov märkis, et NATO lõhestavat Euroopat. Nähtavast veelahkmest hoolimata kõlas Münchenis ka üleskutseid leida ühendavat silda. Näiteks räägiti NATO-Vene nõukogu taaskäivitamisest ja 20 aasta tagusest alusleppest.

Julgeolekukonverentsi sõnavõttudes ja kuluaarides räägitu põhjalikum analüüs kahtlemata jätkub. Loodetavasti tekitab Eestiski veel põhjalikumat arutelu president Kaljulaidi käsitlus, kuidas vältida libauudiste sekkumist valimistesse. Kandidaadid peaksid kaitsma ka oma oponente. «Enne kontrollin, siis reageerin,» selgitas Kaljulaid.

Selline lähenemine nõuab uuemal ja paremal tasemel poliitilist kultuuri. Vajadus seesuguse eneseregulatsiooni järele on demokraatia kaitsel äraütlemata suur.