N, 9.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Juhtkiri: kohalikud tegijad viskavad kinda erakondadele

Postimees
Juhtkiri: kohalikud tegijad viskavad kinda erakondadele
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Valijal on kõrini.
Valijal on kõrini. Foto: Urmas Nemvalts.

Eesti poliitikaelu selle aasta üheks olulisemaks sündmuseks kujunevad kohalikud valimised sügisel. Igasugustesse prognoosidesse tuleb alati suhtuda teatavate reservatsioonidega, seda eriti ka viimaste aastate maailmasündmuste valguses, kuid Kantar Emori läbi viidud küsitluse tulemuste järgi saadaks kohalikel valimistel edu Keskerakonda ja valimisliitudesse koondunud kohalikke tegijaid. Kaotaks IRL, kes sai 2013. aasta valimistel terves riigis väga hea tulemuse.

Nende toetusarvude taga on mitmesugused põhjused, kuid üldjuhul tekib usaldus poliitikute vastu siis, kui nende väljendatud väärtused kattuvad valijate väärtustega.

Keskerakonna uued juhid on teinud viimastel kuudel intensiivseid pingutusi nii Edgar Savisaare esimehe kohalt kõrvale tõrjumisega kõikuma löönud erakonna ühtsuse kui ka senise elektoraadi säilitamiseks. Keskerakonnale tõotab Tallinnas ja Ida-Virumaal head valimistulemust see, et retoorika on jäänud samaks kui Savisaare ajal ning endiselt tegutsetakse harmoonias Venemaa ja kohaliku venekeelse meediaga, mis võimaldab ühendada selle spetsiifilise meediaruumi väärtusi jagavad valijad enda selja taha. Võib-olla ongi Keskerakonna olulisem kvaliteedipööre hoopis see, et Jüri Ratas kostitab potentsiaalseid valijaid rongis kultuurselt šokolaadi, mitte eelkäija kombel pirukatega, mille sees kõhn viiner ja mille pärast tarvis tõugelda, nagu kunagi Nikolai II kroonimispeol Hodõnka väljal.

Mis puudutab valimisliitude ja üksikkandidaatide prognoositud edu, siis on need viimastel kolmedel kohalikel valimistel võtnud terves riigis 20–27 protsenti häältest ning samasse vahemikku tõotab see arv jääda ka järgmistel. Siingi on mitmesuguseid põhjusi. Paljud valijad teevad oma eelistuse lähtuvalt isikust, mitte parteilisest või nimekirjalisest kuuluvusest ning kahtlemata orienteeruvad inimesed ka kodukandi asjades ja kohalikes kommunaalteemades tunduvalt paremini kui näiteks riigi tasandil tehtavas või välispoliitikas.

Inimeste eelistusi hääletada parteide vastu võivad õhutada ka teatav protestivaim ja väsimus suurematest poliitilistest erakondadest. Nagu teistes Euroopa maades on ka Eestis populistidest poliitikutele ja liikumistele laskemoona andnud ikkagi see, et poliitiline eliit on ennast ise diskrediteerinud.

Kohalikel valimistel pakuvad valimisliidud ja üksikkandidaadid vähemalt osa valijate seisukohalt teatava alternatiivi hääletada nende erakondade vastu ja samas mitte anda häält viimastel aastatel esile tõusnud erakondadele, mis on rajanud oma agenda suurematele erakondadele ja vanale poliitilisele eliidile vastandumisele. Või ehitanud selle näiteks kurioossel kombel üles hoopis mingitele luuludele, nagu näiteks reaalsuses olematu Kolmanda Maailma massiimmigratsiooni peatamisele Eestisse.

Märksõnad
Tagasi üles