Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Aune Valk: miks Eesti lapsed on targad, aga õnnetud?

5
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Aune Valk | FOTO: Peeter Langovits

Täna alustab haridus- ja teadusministeerium enneolematult ulatusliku rahulolu-uuringuga koolides ja lasteaedades. Ministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valk kirjutab, miks on seda vaja ja kuidas uuring läbi viiakse.

Eesti õpilaste rahulolust ja õnnelikkusest rääkides on rõhk olnud pigem nende omaduste vähesusel. Tavaliselt tõstatatakse see teema seoses PISA uuringuga, mis toob välja kontrasti meie õpilaste väga heade tulemuste ja vähese koolirõõmu vahel muu maailmaga võrreldes.

Eesti lapsed on targad, aga õnnetud. Olgu etteruttavalt öeldud, et sama kehtib ka meie täiskasvanute kohta: oleme täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC järgi OECD riikide hulgas keskmisest paremate lugemis- ja matemaatikaoskusega, aga oma eluga samas keskmisest vähem rahul.

Negatiivne seos oskuste ja rahulolu vahel kehtib üle maailma: neis PISA riikides, kus tulemused on kehvemad, on õpilased õnnelikumad. Teisalt, riigi sees on nii Eestis kui enamikus teistes riikides õpilaste head tulemused siiski seotud kooliga rahuloluga.

Kümme põhjust mitte kooli minna

See on statistika, kuid mitte ainult. Meile kõigile on tuttavad lood lastest, kel võivad tunnistusel küll viied olla, kuid kes ei taha kooli minna, sest (1) seal on igav ja sellel, mida õpitakse, pole seost reaalse eluga; (2) tajutakse, et kool on süsteem, kus minust ei sõltu midagi; (3) isegi kui tahaks õppida, muudab distsipliinipuudus klassis selle keerukaks; (4) kaasõpilaste hulgas pole sõpru või (5) suhted õpetajatega on halvad; (6) koolis kiusatakse – piisab ka kiusamise kõrvalt nägemisest, et tekitada abituse tunnet. Lisaks võib olukorda keerukamaks muuta see, kui viite asemel on tunnistusel kolmed ning (7) lootust positiivset tagasisidet saada on nullilähedane, (8) teadmistesse on jäänud lüngad, mis muudavad uute teemade omandamise raskeks või võimatuks, (9) lapsel on mõni terviseprobleem või hariduslik erivajadus, mis raskendab õppimist, (10) kodused suhted või majanduslikud olud on keerukad.

Tean kolme lapse emana hästi, mida tähendab nädalate ja kuude kaupa veenda last, et hoolimata ühest teisest, kolmandast või neljandast ülaltoodud põhjusest tuleb hommikul ikka kooli minna.

Kuid mitte ainult lastest ei pidanud ma rääkima. Õpetajate liidu juhatuse esimehe Margit Timakovi arvates on peamine põhjus, miks Eesti õpilased teiste riikide õpilastega võrreldes õnnetumad on, selles, et ka nende õpetajad on teiste riikide võrdluses õnnetumad (PM 19.10.16). Ja täiskasvanutest ehk lastevanematest oli ülal juba juttu.

Kuidas mõõdame Eesti hariduse headust?

Näitajaid hariduse mõõtmiseks on erinevaid, üldiselt püüeldakse parema kvaliteedi ja suurema võrdsuse poole ning mõõdetakse siis vastavalt tulemusi ja eri rühmade osalust õppes. Eesti elukestva õppe strateegia üks võtmenäitajaid muutuste hindamisel on paljude teiste kõrval kõigi osapoolte rahulolu elukestva õppe toimimisega.

Süstemaatiliselt ja üleriigiliselt on rahulolu seni uuritud üksikutes sihtrühmades: iga kolme aasta tagant kõrgkoolide vilistlaste seas, eelmisel aastal katseliselt 8. ja 11. klassi õpilaste hulgas, rahvusvaheliselt PISA ja TALISe uuringuga vastavalt 15-aastaste õpilaste ja õpetajate hulgas. Nüüd on plaan teha seda laiemalt.

Mullu koostas Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus RAKE haridus- ja teadusministeeriumi tellimusel ühtse kontseptsiooni alusel rahuloluküsimustikud kõigile haridusega seotud sihtgruppidele alates lasteaialaste vanematest kuni täiskasvanute täienduskoolituse ja tööandjateni. Kontseptsioon põhineb teaduskirjanduse analüüsil ja seda on varem läbi viidud rahulolu-uuringutel.

Loodud küsimustikke katsetati sügisel. Neid hakatakse laialdasemalt katsetama 2017. aastal, täies mahus rakendama 2018. aastal. Esimeste küsitlustega alustatakse juba veebruaris-märtsis, vastama on oodatud 4., 8. ja 11. klassi õpilased, õpetajad ning põhikoolide laste vanemad. Kui 8. ja 11. klasside õpilaste hulgas ootame kõigi koolide osalust, siis ülejäänud gruppide puhul osaleb ligi sada kooli. Küsitlusi viib läbi SA Innove.

Rahulolematuse vähendamine ei taga veel rahulolu

Õppes osalevate rühmade puhul uurime rahulolu õppimise ja õpetamisega ning vaatleme mudelit, mis jagab rahulolu laias laastus kaheks. Seesmised tegurid võivad toetada rahulolu ja välised ehk ümbritseva keskkonnaga seotud tegurid võivad aidata vähendada rahulolematust. See tähendab, et rahulolu vastand ei ole mitte rahulolematus, vaid rahulolu puudumine. Rahulolematuse vähendamine omakorda ei too endaga kaasa rahulolu.

Rahulolu eeldab kolme vajaduse täitmist, milleks on sõltumatus, enesetõhusus ja seotustunne. Nii õpilased kui õpetajad tahavad olla keskkonnas, mida nad saavad ise kujundada. Nad tahavad tunda, et saavad antavate ülesannetega hakkama. Samuti on tähtis tunnetada kaaslaste tuge.

See toetab õppes osalejate sisemist motivatsiooni – soovi tegutseda mitte hinde, palga, välise surve vms ajel, vaid seetõttu, et tegevus ise on huvitav, meeldiv, arendav jne. Selleks et õppimist ja õpetamist meeldivaks muuta, ei pea seda lihtsaks tegema.

Rahulolematust aitavad vältida inimesest väljapoole jäävad nii koolisisesed kui koolivälised tegurid. Õpetajate puhul on nendeks näiteks ühiskonna ootused, töökoormus, palk jms. Õpilaste puhul õppekvaliteedi taju, turvaline keskkond, kord klassis, aga ka füüsiline keskkond, näiteks tualettruumide puhtus või koolitoidu sobivus.

Kui õppijate, õpetajate ja vanemate hulgas mõõdame ülalnimetatud rahulolu aspekte, siis vilistlaste ja tööandjate puhul püüame mõõta rahulolu õppe tulemustega. Õpilased ja õpetajad hindavad oma vahetut kogemust, vanemate käest küsitakse samateemalisi küsimusi, aga hinnanguga oma laste koolikogemuse kohta.

Teeme koos!

Enamik õppeasutusi küsib ka praegu ühel või teisel viisil õppuritelt tagasisidet õppetöö ja õpikeskkonna kohta, vähem uuritakse teiste osapoolte rahulolu. Usume, et ühine kasu – aja ja raha kokkuhoid, võrreldavus, tugev teaduslik ja analüütiline alus – kaalub eraldi küsitlemise plussid üles.

Tahame teha tagasiside kõigile osapooltele (koolid, vanemad, õpilased, koolipidajad) kättesaadavaks, andes nii võimaluse kui ka vastutuse oma kooli rahulolu parandamisel kaasa rääkida ja tegutseda. Samuti tahame anda uurijatele võimaluse teha kogutud andmete baasil teadustöid ja arendada edasi Eesti haridust ja sellega rahulolu.

Selleks et teada, kuhu tahame minna, peame kõigepealt saama selgeks, kus me oleme. Teame, et koolirõõmu meil tervikuna palju pole, aga see on ka kõik. Koolides on palju tegevusi, programme, algatusi, mis võiksid rõõmu suurendada. Olgu nendeks siis huvitav kool, kiusamisvaba haridustee, väärtuskasvatus jne – kõik, mis toetavad õpikäsituse muutumist.

Loodan väga, et liikuma lükatud pall aitab iga lapse, vanema ja õpetaja rõõmsamate koolipäevadeni.

Suur rahuloluküsitlus

* Veebruar–märts: üldhariduskoolide õpilased, vanemad, õpetajad

* Kevadel: kutsekoolide ja kõrgkoolide vilistlased

* Mai: lasteaiaõpetajad ja lapsevanemad

* November: kutsekoolide õpilased ja õpetajad

Pole veel kokku lepitud: üliõpilased ja õppejõud ning tööandjad

Tagasi üles