Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Sigrid Kõiv: kelle jaoks on lennukites-laevades veel suitsetamist keelavad sildid? (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sigrid Kõiv.
Sigrid Kõiv. Foto: Sander Ilvest

Säravate hammastega Viking Line’i vormis konferansjee pühendas pühapäeva hommikul reisiterminaalis mitu minutit sellele, et pardale pääsu ootavatele reisijatele laevafirma tubakapoliitikat tutvustada, kuigi selles polnud midagi uut. Suitsetamine laevas on lubatud vaid välitekil. See tähendab, mitte ruumis. See tähendab, nagu enamikus Euroopa riikide lõbustusasutustes ja transpordivahendites ning Soomes juba igiammu. Nii et miks peaks sellel teemal üldse mitu minutit peatuma.

Suitsetajad on ammu harjunud, et suitsetamine on keelatud. Isegi suitsetamiskeeld välisuste juures ei näi enam kedagi üllatavat. Tundubki, et kõigile inimestele ja ettevõtetele, välja arvatud lennu- ja laevafirmad, on suitsetamiskeeld iseenesestmõistetav. Rongis ja bussis ei tuleta meelde, et suitsetada ei tohi. Seal arvatakse, et kleebis punase ristiga sigaretil teeb kogu veenmistöö. Lennukis ja laevas on samad sildid, kuid ometi juhitakse keelule valjuhäälselt eraldi tähelepanu.

Selle laevafirma puhul võib pikka peatumist tubakapoliitikal muidugi põhjendada: konkurentidel on suitsuruum ning inimesed võivad ekslikult arvata, et ka neil on, aga tegelikult ei ole ja sellepärast peabki inimesi hoiatama … Kas reisijad hakkaksid suitsuruumi leidmata baaris suitsetama? Keelava sildi all? Olukorras, kus kummaski riigis enam üheski baaris suitsetada ei või? Ei hakka ju.

Suvalisel lennureisil salongis ringi vaadates pole vaja olla demograaf, et mõista: enamik praegustest lennureisijatest ei mäleta aega, mil lennukis võis suitsetada. Ometi kinnitab pardapersonal iga kord uuesti: «See lend on suitsuvaba.» On jah, ja nii juba aastakümneid.

Me teame näiteks, et prügikott tuleb viia prügikonteinerisse, mitte tõsta tänava äärde. Silti «Prügi mahapanek keelatud» kasutatakse ainult metsaveeres. Kas peljatakse, et ahvatlus suitsetada on suur ka närvilisi suitsuandureid täis kohtades, nagu laevas ja lennukis, kus vahele jäämise korral tuleb kindlalt mingi jama? Mõni keelust üleastuja leidub alati, aga enamik inimesi ei taha sekeldusi.

Ent karistused laevas-lennukis suitsetamise eest pole nii karmid, et heasoovlik vedaja peaks inimesi eraldi hoiatama. Rahatrahv, veidi kartsa, Saudi Araabias võib juhtuda, et kepihoobid. Surmanuhtlust või aastatepikkust vangistus suitsetamine kaasa ei too.

Pardal suitsetamine oleks nagu lennu- ja laevafirmade kinnisidee, nostalgiline unistus. Pidage vastu, vennad, praegu ei tohi, aga see tuleb tagasi! Varsti, varsti, ainult veel mõned reisid, põsed nätsu ja käsivarred plaastreid täis – ükskord me võidame niikuinii!

Ei võida, ei tule tagasi. Suitsetamine tuleks avalikku ruumi tagasi ainult pärast väga suurt katastroofi, milles jääks ellu käputäis inimesi, enamik neist suitsetajad. Need võivad tõesti tõmmata, nii palju kui kulub, sest neil on juba hoopis muud mured.

Tagasi üles