Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Juhtkiri: sisekaitseakadeemia Narva saatmine on argumenteerimata otsus (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Narva kindlus. FOTO: EERO VABAMÄGI/POSTIMEES
Narva kindlus. FOTO: EERO VABAMÄGI/POSTIMEES Foto: Eero Vabamaegi/

Keskerakonna, IRLi ja sotside valitsusliit on koalitsioonileppesse kirjutanud punkti, mis näeb ette Sisekaitseakadeemia kolimise Narva. Poliitikute erikomisjon tegi valitsusele ettepaneku kool Tallinnast piirilinna viia. Samal ajal näitab sel teemal peetud avalik debatt üha selgemalt, et poliitilisi punkte lootva otsuse taga ei ole praegu veenvaid argumente ega ka raha ning targem oleks sellest loobuda.

Poliittehnoloogiliselt tekitati lõks nagu muinasjutus: lähed vasakule, saad surma, lähed paremale, kaotad elu. Inimesed, kes ei ole kooli kolimise mõtet toetanud, on end leidnud olukorras, kus neil näidatakse ülekohtuselt näpuga – nemad Ida-Virust ei hooli. Nende seas on näiteks aastaid Narvas töötanud, linna edendanud ja sellest raamatu kirjutanud praegune Sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik, aga ka endised siseministrid, mitmed ametnikud ja õppejõud.

Argumendid, mis räägivad akadeemia kolimise vastu, ei ütle üksiti, et Eesti keerab Narvale ja Ida-Virumaale selja. Niisuguse mulje jätmine poliitiliste punktide noppimise ihas on ohtlik mõtteviis. Kuigi arutelu on keskendunud sisejulgeolekule ja Ida-Virumaa lõimimisele muu Eestiga, on esile toodud ka kooli seisukohalt tähtsaim – kannataks õppetöö kvaliteet. Vastuargumente pole siin leitud või ka tahetud leida. Võimalik, et neid polegi. Asi pole ju Narvas – täpselt samad küsimused tekiksid, kui kool kolitaks Valka või Võrru.

Ligi pool aastakümmet tagasi hinnati projekti maksumuseks 50 miljonit eurot. Olgu hinnalipik praegu milline tahes (vaevalt et väiksem), tuleks küsida, kas see on õigustatud regionaalpoliitiline rahapaigutus. Ida-Virumaa vajab tähelepanu ja toetust ning mitte ainult sõnades – tegevuskava, mis ei piirdu ainult ühe kinnise asutusega, vaid on suunatud rohkem kogukonnale. Vaid siis tuleb elu. Ida-Virumaal on paljud käinud talverõõme nautimas – hiljuti kiitis Kiviõli mäenõlva meie suurim spordilootus Kelly Sildaru. Narvas toimub populaarne energiajooks, sajad mootorratturid on käinud piirilinnas kokkutulekul. Neid näiteid on veelgi.

Jüri Ratase valitsust on iseloomustanud ennem agarus kui läbimõtlemine. Pärast eelmise valitsuse otsustuskriise tahetakse justkui avalikkust veenda, et praegune kabinet teeb suuri asju. Paraku on need ilmsiks tulles nagu sulavad lumememmed kevadpäikese käes. Meenutagem maksuideid (automaks, abikaasade ühisdeklaratsioon jne), alkoholipoliitika muutuste tuulelippu, asutuste kolimise kava, mille minister Mihhail Korb kiiruga töödokumendiks kuulutas, ja nii edasi. Rapsimine külvab segadust ja tekitab kahtlemata murelikke mõtteid, kuidas haldusreformiga hakkama saadakse.

Tagasi üles