EKI keelekool: vabariik kõlagu uhkesti!

Peeter Päll Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Olen mõelnud selle üle, miks ei taha kuidagi vedu võtta meie riigi juhtivate institutsioonide nimetamine nii, nagu need on põhiseaduses: Vabariigi President, Vabariigi Valitsus. Ikka on nad Eesti Vabariigi president ja valitsus, eriti ka pidulikes sõnavõttudes.

Sõna vabariik on pärit 19. sajandist, Udo Uibo andmetel tekkis see kui tõlkevaste saksa sõnale Freistaat, mis kajastas tollal saksa keeleski levinud püüdlusi leida võõrsõnadele, nt Republik, omakeelseid asendusi. Vabariigi kõrval olid tollal eesti keeles ka priiriik, rahvariik ja vabatriik.

Juurdus vabariik, mis elas aga üle kaks aumadaldust. Kõigepealt väidetavasti 1920. aastatel, kui Eesti Vabariik tõlgiti saksa keelde kujul Freistaat Estland, mis tundus vähemasti saksa kõrvale tollal juba kui mitte eriti tõsiselt võetav nähtus. Teiseks muidugi Nõukogude Liidu ajal, kui vabariik oli kõigest üks haldusüksus suures liidus. Sellal kasutati vabariiki igapäevase sõnana, sageli ka Eesti asemel, sest nii oli poliitiliselt turvalisem. Meenutatagu, et 1930. aastatel oli igapäevasõna riik. Mõni mäletab ehk ajalehtede pealkirju ärevast 1940. aasta suvest, mil kinnitati, et «riigis on rahulik».