Mihhail Lotman: Sisekaitseakadeemia Narva – samm õiges suunas

Mihhail Lotman Foto: Erlend Štaub

Narva on oluline mitte üksnes strateegiliselt, vaid ka psühholoogiliselt, seda silmas pidades on Sisekaitseakadeemia kolimine Narva suurepärane mõte, kirjutab semiootik Mihhail Lotman (IRL).

Olen üldiselt meie praeguse valitsuse suhtes kriitiliselt meelestatud. See puudutab nii valitsevat koalitsiooni, valitsuse koosseisu, tegevusprogrammi kui ka konkreetseid tegevusi, kuid minu positsioon on kriitiline, mitte aga negativistlik. Näen nii valitsuse programmis kui tegudes mõndagi positiivset.

Üks selline asi on plaan viia Sisekaitseakadeemia Narvasse. Olen sellel teemal juba sõna võtnud, lugenud hoolikalt läbi ka vahepeal ilmunud poolt- ja vastuargumendid ning minu veendumus, et üleviimine on vajalik, on üksnes tugevnenud. Kõik vastuargumendid (nt Narva kriminogeenne olukord, Venemaa piiri lähedus, mis lubab akadeemias toimuvat pealt kuulata jne) on sisult väga nõrgad ja isegi ebasiirad.

Põhiline argument, millest vähe räägitakse, on see, et ametnikud ei taha Narvasse sõita. Ma ei taha öelda, et see on väheoluline. Inimeste mugavus ja logistilised raskused on tähtsad ja ma saan nendest probleemidest aru. Inimlikult mõistan ma ka Sisekaitseakadeemia rektorit Katri Raiki: ta on üles ehitanud Narva kolledži, mis on Ida-Virumaal Eesti riigi oluline kohaloleku märk, ning seda aastaid juhtinud. Võib arvata, et sealt lõpuks pealinna pääsedes ei paista perspektiiv tagasi Narva kolida eriti ahvatlev.

Samuti saan ma aru Sisekaitseakadeemia õppejõududest ja administratsioonist – Narvasse kolimine pole meelakkumine, see nõuab pühendumist ja missioonitunnet. Või siis teisiti: olmelised, kultuurilised jt ebamugavused peavad olema väärikalt kompenseeritud. Ministeerium on plaaninud märkimisväärset palgalisa, kõne all on ka teised hüvitised (transport, eluase).

Siiski Sisekaitseakadeemia Narva viimise pooltargumendid on palju olulisemad ning kuuluvad üldse teistesse kategooriatesse. Sellised kategooriad on näiteks Eesti territoriaalne terviklikkus, regionaalne sidusus, demograafia, geopoliitika jt. On väga oluline murda psühholoogiline barjäär, mis eraldab Ida-Virumaad «päris» Eestist. Narva on Eesti linn ja Eestit peab seal olema oluliselt rohkem kui praegu.

Mäletan, kui palju vastaseid oli Narva kolledži rajamisel, kuid sellest on saanud eestluse eesliin ja lipukandja Narvas. Sellest on aga selgelt vähe ning Sisekaitseakadeemia oleks Narvas samuti väga oluline eestluse tugipunkt. Sellega ei tohiks muidugi piirduda: Eesti riik peaks ennast võimsalt kehtestama kogu riigi territooriumil. Kui rääkida Ida-Virumaast, siis Sisekaitseakadeemia ei tohiks kindlasti jääda viimaseks asutuseks, mis Narvasse rajatakse. Samuti on oluline lahendada logistilised probleemid.

Praegu sõidab Tallinna-Narva buss kolm ja pool tundi, Elroni aeglane rong kaks tundi ja nelikümmend viis minutit. Kindlasti peaks Tallinna ja Narva vahel liikuma ekspressrong, mis võimaldaks seal tööl käia ka Tallinnast.

Mitte üksnes ametnikud ja õppejõud ei hoia Narvast eemale. Seda on märgatud. Yana Toom lubas isegi mürki võtta selle peale, et iga teine eestlane ei ole Narvas käinud. Kuna ma ise olen seal korduvalt käinud, siis esimese hooga arvasin, et tegemist on Toomi tavalise retoorikaga, kuid siis tuli meelde umbes paari aasta tagune lühivestlus ühe Tartu rahvuslasega. Nimelt ütles ta, et Narva ta iialgi ei lähe, kuna see on «venkude linn». Esitasin talle retoorilise küsimuse: kas ei olnud just tema, kes küüditamise aastapäeval seisis Memento mälestusmärgi juures plakatiga, kus seisis suures kirjas 5,2 protsenti, ja tekst oli umbes selline, et nõuame oma maad tagasi. Ta ei saanud aru, kuidas need asjad on seotud.

Seletasin – õigemini üritasin seda teha, kuid tal kadus huvi edasiseks vestluseks – et see ongi asja tuum: sa muretsed sõnades selle üle, mis pole kättesaadav, samas aga oled valmis ära andma nendelesamadele venkudele selle, mis on veel meie. Ja seda pole vähe. Narva on paljude Eesti probleemide sõlmpunkt. Narva on oluline mitte üksnes strateegiliselt, vaid ka psühholoogiliselt, ja sellest saavad meie vastased suurepäraselt aru.

Ida-Virumaa on Eesti strateegiliselt tähtis regioon ja Narva on selle süda. Sisekaitseakadeemia Narva kolimine on kindlasti samm õiges suunas, kuid see on vaid üks samm võitluses Ida-Virumaa eest.