Paul Künnap: Eestis võiks tõesti saada luua ettevõtte kolme tunniga

Paul Künnap Foto: Sorainen

Eesti ettevõtjaportaalist võiks saada keskkond, kus igaüks saab lahendada kõik äriühinguga seotud küsimused ja kas või kolme tunniga ettevõtte asutada, kirjutab vandeadvokaat Paul Künnap.

Minule Eesti brändi meeskonna töö meeldis. Nüüd, kus meil on bränd olemas, oleks põhjust ka sisu brändiga vastavusse viia. «Eestis võib luua ettevõtte kolme tunniga!» – selle lausega anname kogu maailmale märku, et meil on lihtne asju ajada.

Eestis võib ka praegu teha ettevõtte kolme tunniga, näiteks mina saaksin sellega hakkama. Olen juriidilise kõrgharidusega ja mul on nii ID-kaart kui ka mobiil-ID. Kas seda saaks aga teha siin idufirmat asutav rahvusvaheline meeskond, keda köitis mõte Eestist kui iseseisvate mõtete paigast? Ei saa. Kas seda saab teha kontsern, kel on Indias peakorter ja kes tahab siit alustada Euroopa turu vallutamist? Kindlasti mitte.

Kolme tunniga on Eestis ettevõtet võimalik luua ainult ettevõtjaportaali kaudu lihtsustatud menetluses. Selleks on vaja ID-kaarti. Rahvusvaheline idufirmameeskond peab seega alustama e-residentsuse taotlemisest, mille saamiseks kulub vähemalt kuu aega. India ühing ei saaks lihtsustatud menetluses midagi asutada, sest äriühingule e-residentsust ei anta. Nemad peavad hakatuseks võtma kohalikust äriregistrist kinnitatud väljavõtte, sellele apostilli muretsema ning laskma selle vandetõlgil eesti keelde tõlkida. Alati on võimalik asutada ühingu kohapeal, kuid volikirjaga neid asju ajada ei saa. Kui ühing asutatud, võib olla vaja midagi muuta. Teine tavaline vajadus on soov muuta osalusi.

Soome äriregistriga suhtlevad ettevõtted enamasti lihtsaid vorme täites, millel piisab lihtkirjalikust allkirjast ning mille võib ise kohale viia või ükskõik kust maailmast postiga saata. Soome äriregistrile piisab Eesti äriregistri väljavõtte ingliskeelsest väljatrükist, notarite ega apostillide järele vajadust ei tunta.

Registri veebirakendusele saab ligi nii ID-kaardi kui ka pangaühendustega. Kellel on mõlema registriga töötamise kogemus, see teab, et formaalsete puuduste kõrvaldamise määrusi tuleb sealt oluliselt vähem kui meilt. Tõsi, veebirakendus on ainult soome- ja rootsikeelne ning jääb funktsionaalsuses ettevõtjaportaalile alla. Kokkuvõttes, Soomes ei saa asutada ettevõtet kolme tunniga, kuid nii iduettevõte kui ka India ühing saavad Soomes ühingu asutada ja pealegi veel ka käibemaksukohuslaseks registreerida märksa kiiremini kui Eestis.

Soome tasemele jõudmiseks pole vaja raha. Peame vaid kriitiliselt üle vaatama, mis dokumente milleks küsime ja mis nõudeid neile esitame. Arvestades, et me ise väljastame ingliskeelseid dokumente ning laseme ettevõtjaportaalis ka e-residentidel inglise keeles ettevõtteid asutada, oleks loomulik, et äriregister aktsepteeriks teiste riikide ingliskeelseid dokumente.

Samuti võiks loobuda mujalt saabunute notariaalsetest volikirjadest ja apostillidest ning lihtsalt säilitada võimalus nõuda põhjendatud kahtluse korral selliseid dokumente lisaks. Äriregister võiks oma praktika ühtlustada ning anda klientidele välja selged juhendid põhimõttel, et iga kliendile tehtud puuduste kõrvaldamise määrus on märk puudusest äriregistri töös.

Oleme Eestis välja käinud veksli, et meid eristab asjaajamise lihtsus. Seega, Soome tasemele jõudmisest ei peaks meile piisama. Ettevõtjaportaal tuleks arendada ühtseks kasutajasõbralikuks keskkonnaks, kus saab lahendada kõik ühinguga seonduvad küsimused.

See ei peaks olema mõeldud vaid ID-kaardi omanikele. Mujal maailmas sobivad isiku tuvastamiseks näiteks krediitkaardid ja PayPali kontod. Ettevõtjaportaalis võiks olla ka võimalus hallata osanike nimekirju ja teha osadega tehinguid. Maksuametiga koostöö võiks olla nii sujuv, et ettevõtet asutades saaks selle kohe registreerida ka käibemaksukohuslaseks.

Mul pole kahtlustki, et on riike, kus kõik on palju hullem kui Eestis. Sellest ei tohiks aga meile piisata. Me peame ikka oma brändi vääriliseks saama.