Toomas Uibo: Nordica esimene aasta – riiklik lennukompanii sai rattad maast lahti

Toomas Uibo Foto: Ove Maidla

Olles pidevalt avalikkuse tähelepanu keskpunktis võimendub iga pisimgi probleem pannes ettevõtte töötajad tajutava  pinge alla. Sellele vaatamata on Nordica käitamisnäitajad viinud ta praeguseks Euroopa parimate lennufirmade hulka, kirjutab Nordica müügijuht Toomas Uibo.

Turbulentsi võib kogeda lennukis ootamatult või oodatult. Esimesel juhul pole meeskond sellest teadlik, teisel juhul annab eespool lendav lennuk sellest järgmistele alati teada.

Esimene tegevusaasta möödus Nordicale Estonian Airi keerisjäljest tingitult turbulentses keskkonnas ja seda oli ka oodata. Kui ettevõte ei saa lõpuni kontrollida oma teenust ja toodet ega selle kiireks parendamiseks otseselt kaasa rääkida, siis nii juhtub. Kuna Nordical oma lennukeid alguses polnud, tuli kõik lennud teistelt firmadelt sisse osta. Lendama tuli hakata maksku mis maksab järgmisest päevast pärast Estonian Airi lendude peatamist, et mitte lasta kodumaise ettevõtte maha jäetud turuosa paremaid palasid konkurentidel alla neelata.

Kui me poleks nii alustanud, ei saaks praegu Eesti lennundusest enam rääkida. Nordica regulaarsus ja täpsus on nüüdseks stabiliseerunud Euroopa parimate lennufirmade näitajate juures ja konkurentide kiuste areneb ettevõte jõudsalt.

Meie kõigi raha eest loodud lennufirma kohta on paljudel nii oma arvamus kui ka visioon, kuidas seda ettevõtet tegema peaks. Või kas üldse peaks. Üks laia kõlapinda leidnud arvamus oli see, et Nordicat pole mõtet teha, sest turg reguleerib end ise. Kui see nii oleks, siis poleks riigid suurosanikeks ei Finnairis, SASis ega ka airBalticus. See on väikeste lennundusturgude eripära.

Huvitaval kombel ei lähtu ükski võõrfirma naabermaa elanike huvidest. Meie ettevõtjad ja riigiametnikud soovivad kiireid otseühendusi printsiibil «hommikul minna ja õhtul tulla». Võõrfirma teeks seda ainult suure raha eest, sest tihti on tasuvam vedada inimesi hoopis teistel aegadel ja teiste sagedustega, kui meie seda vajame (vt väljumisi Tallinnast nt Londonisse).

Raha, mida peaksime teistele lennufirmadele oma huvide eest maksma, tuleks maksumaksjalt ja/või reisijate taskust ebamõistlikult kõrge piletihinnana. Kui Eesti riik küsis airBalticult hinnapakkumist meie dikteeritud lennuaegadele ja sagedustele, oli hinna suurusjärk kümme miljonit eurot aastas ja seda oluliselt väiksema lennuprogrammi eest, kui Nordica praegu pakub. Kümme miljonit meie kõigi raha pluss igaühe piletiraha riigist välja. Ja nii igal aastal.

Meie sõltuvus võõrfirmast kasvaks ja koos sellega suureneks ka iga-aastane lõiv teenusepakkujale. Kõrvalefektina kaotaksime Eestis sadu ja sadu töökohti ning Eesti lennundus lakkaks olemast. Et mitte pelgalt teoretiseerida, siis võiksime juba praegu miniskaalas vaadata, mis juhtub, kui kodumaine lennufirma kaob. Ostes üks nädal ette pileti reisile Tallinn – Kopenhaagen – Tallinn, peame maksma Põhjamaa lennufirmale ca 500 eurot kõige odavama pileti eest. Oslosse, mis asub meist sama kaugel kui Kopenhaagen, lendame samal ajal edasi-tagasi kodumaise firmaga 236 euro eest. See on Nordica kõige nähtavam efekt.

Nordica kahjum esimesel tegevusaastal oli 15 miljonit, selle eest saaks ehitada üles arvestatava suurusega tehasehoone ning varustada selle tootmisliinidega. See kõik oleks käegakatsutav ja nähtav investeering, arusaadav meile kõigile. Lennufirma ei investeeri paraku betooni, vaid usaldusväärsusesse ja lennunduspädevustesse.

Erinevalt tehasehoonest on seda usaldusväärsust aga raske majandusaasta aruandes hinnata ja aktiva poolel esitada. Võime olla uhked ja rõõmsad, et pea iga neljas reisija, kes Tallinna lennujaama kaudu liigub, istub praegu just Nordica pardal, kuid see 15 miljonit läheb esialgu siiski kahjumireale. Vastukaaluks on lennufirma usaldusväärsus reisijate seas jõudsalt kasvanud, säilitatud ja arendatud on intellektuaalset lennunduskapitali ja julgen arvata, et järgmiste  aastate tulemused saavad olema positiivsemad, kui me praegu julgeme unistada.

Kui Estonian Airi aastast mõju Eesti majandusele hinnati tema 38-protsendise turuosa juures majandusuuringute järgi keskmiselt 125 miljonile eurole, siis võib väita, et  Nordica on esimese aastaga meie majandusse toonud suurusjärgus  60  miljonit eurot. Lahutades siit 15 miljonit lennuettevõtte  käivitusfaasi kulu, saame positiivseks majandusefektiks Eesti riigile suurusjärgus 45 miljonit eurot. Need on sajad kaitstud töökohad lennunduses, see on käive vanalinna käsitööpoodides, restoranides ja hotellides. Need on eesti inimeste töökohad mitmes väikelinnas ja käibemaks riigikassas.

Eesti rahvaarv on meile teada. Teada on ka, et see pigem väheneb, kui suureneb. Et saaksime selles väikeses riigis edukalt mahupõhist lennundusäri teha, peab kasv tulema järelikult mujalt. Ei, me ei hakka reisijaid Kajaanist Kuressaarde lennutama ega Pärnust Põja-Euroopa hub’i tegema. Võtmesõnaks on eksporditeenused.

Nii nagu eestlane on hinnatud ehitaja meie põhjanaabrite juures või IT-lahenduste pakkuja Omaanis, on meil olemas selge potentsiaal saada oodatud ja tubliks töömeheks Euroopa lennunduses. Tundub harjumatu mõttena? Tegelikult teenindame allhankijana juba praegu nt Örebro-Kopenhaageni või ka Stockholmi-Varssavi liini, kuid see on alles algus. Nn allhankelennud tähendavad põhimõtteliselt seda, et Nordica käitab oma lennukite ja meeskondadega teatud liine väljaspool Eestit, kuid reisijate arv pardal on tellija vastutus ja kommertsrisk.

Nordica töö on nad turvaliselt punktist A punkti B lennutada ning selle eest arve esitada. Seesugused lepingud tagavad stabiilse sissetuleku ja Nordica ärikasvu, mida ainult kodumaisel turul tegutsedes saavutada on väga keeruline, kui mitte võimatu. Toetudes aga selliste lisateenuste ekspordile, tagame ka Eestis pakutava lennuliikluse kestvuse ja seda meie inimestele sobivatel tingimustel. Nordical saab olema lennukeid oluliselt rohkem, kui neid oli Estonian Airi tipphetkedel.

Lennukid stardivad ja maanduvad teatavasti alati vastutuult. Pärituul stardil pikendaks lennumasina maast eraldumise distantsi märkimisväärselt ja halvimal juhul lõppeks rada enne ära, kui rattad maast lahti saavad. Nordica on startinud vastutuult, just nii nagu lennunduses kombeks. Võib tunduda paradoksaalsena, aga tõsi on see, et vastutuules õhutakistus suureneb küll hoogsalt, kuid tõstejõud kasvab samal ajal kiiremini kui pärituules startides. Nüüd, kus Nordical on rattad mast lahti, oleks õige aeg ka pärituult soovida. Ja kui te mõnel Euroopa lennuväljal näete tuttavat kiiliga lennukit, siis ikka lehvitage omadele.