Juhtkiri: populism vs. ühiskond

Mailis Reps Foto: Marianne Loorents

Võimuvahetus Keskerakonnas ja Stenbocki majas möödunud aasta hilissügisel tekitas paljudes küsimusi. Esiteks, milliseks kujuneb Savisaare-järgne Keskerakond, ja teiseks, kas vähk, luik ja haug ehk IRL, Keskerakond ja SDE suudavad valitsusvankrit vedada.

Vankrit on nad juba kolm kuud koos vedanud ning nagu näitavad viimased küsitlused, on ühiskond uue valitsuse suhtes peamiselt äraootaval seisukohal ja pigem loodetakse valitsuse edukust. Kui Savisaarega Keskerakond kujutas endast ümber karismaatilise liidri koondunud populistlikku liikumist, siis Savisaare-järgne Keskerakond on olnud populistlik liikumine ilma karismaatilise liidrita. Jüri Ratasel karismat ei ole, ent kui võrrelda teda nn broileritausta ja võimete poolest teiste suuremate Eesti erakondade juhtidega, siis on tegemist kahtlemata teistega võrdse mehega. Sellegipoolest oleneb see, kas Ratase valitsus peab vastu riigikogu valimisteni, eelkõige Keskerakonnast ja tema suhetest koalitsioonipartneritega.

Populistlikud liikumised on ikka esile kerkinud olukorras, kus ühiskonna kiire uuenemine lõhub senise majandusliku, kultuurilise ja poliitilise tasakaalu, ning säärane olukord kutsub teatud kihtides esile hirmu, ebakindlust ja pinget. Keskerakonna jaoks on populism olnud poliitiline strateegia, mis aidanud neid kihte enda ümber koondada ning Savisaare-järgse Keskerakonna juhtfiguurid on viimastel nädalatel demonstreerinud, et nad kasutavad seda ka edaspidi.

Kõigepealt teatas peaminister Ratas usutluses Radio Svobodale, et järgmistel parlamendivalimistel saab Keskerakonna peamiseks lubaduseks senise taasiseseisvusaja kodakondsuspoliitika prügikasti heitmine. Selle nädala algul teatas haridusminister Mailis Reps, et valitsus on valmis tegema järeleandmisi vene koolides eesti keele õpetamisel. Lubadused kodakondsuse nullvariandist ja eestikeelse õppe nõuete leevendamisest on tekitanud ebamugavust valitsuspartneris IRLis, kuna need on vastuolus selle erakonna senise retoorikaga.

Selge, et neid loosungeid püstitatakse eesmärgiga koondada sel aastal toimuvate kohalike valimiste eel Keskerakonna valijaid ja möödunud aastal aset leidnud esimehe vahetuse käigus murenenud erakonda ennast. Kuid on vastutustundetu rajada oma strateegia populaarsuse kasvatamiseks või säilitamiseks ühiskonnas eksisteerivate lõhede süvendamisele ja erinevate gruppide teineteisele vastandamisele.

Selline vastutustundetus ei ole valitsuses olevale erakonnale kohane. Arenenud ühiskondades eeldatakse valitsusvastutust kandvatelt erakondadelt teatava strateegilise mõtlemise olemasolu. Integratsioon saab rajaneda vaid jagatud väärtustel ning eesti keele oskus noortel inimestel, kellest valdav enamik jätkab õpinguid siinsetes kõrgkoolides ja siseneb siinsele tööturule, on elementaarne.