/nginx/o/2017/02/07/6318431t1hbb32.jpg)
Kui ei teaks, et nn passimaffia lugu on päriselust ja suurema osa süüdistatavate puhul kinnitavad seda juba ka kohtuotsused, võiks lugu pidada teismelise krimikoomiksite fännifantaasiaks, kus ristatakse Batmani Gotham City pahadele tegelastele omane kavalus ja konspiratsioon soliidses eas Mustamäe prouade tegelikkusega.
Naljakas on siinjuures aga vaid detailide ootamatu kokteil – validool ja juuksuritool kombineerituna peaaegu eriteenituslike võtete ja konspiratsiooniga, millega uusi osalisi värvati ja sõnumeid edastati. Korruptiivne võrgustik on ohtlik ja närib ühiskonnas usaldust sõltumata sellest, kas osalised on mehed või naised, päris noorukesed või juba elukogenud inimesed.
Riik elas õndsas usus, et olemas on mitmeastmeline kontrollsüsteem ja see toimib. Selline kurjamite halbu mõtteidki taltsutav tõkete rida, millest võiks vast üle saada vägivaldsete ja lipsustatud kurjategijate ühiskooslus või äärmisel juhul kõrgtehnoloogilisi trikke kasutavad halvale teele läinud arvutigeeniused. Kõigist justkui lollikindlatest tõketest möödahiilimisega sai aga hakkama kuritegelik võrgustik, mille loomises ja juhtimises süüdistatakse praeguseks 66-aastast endist baaridaami. Olgu siinkohal öeldud, et tema kohtuistung on alles ees.
Tõsi, lõpuks ju kontrollsüsteem toimis. Niinimetatud passimaffia jäi viimaks vahele ja suurem osa süüdistatavatest on nüüdseks kuulnud ka enda kohta käivat kohtuotsust. Teisalt osutavad materjalid, et korruptiivne äri toimus pikalt ja laiaulatuslikult. Kõike pole lihtsalt peetud otstarbekaks üksipulgi uurida. Kui palju on aastakümnete jooksul selle võrgustiku kaudu kõikvõimalikke võltsitud või pettusega saadud dokumente liikvele läinud, saab kokkuvõttes vaid oletada.
See juhtum näitab, kui esmapilgul ootamatul ja näiliselt lihtlabasel kujul võib korruptsioon toimida ja end peita. Ja kui keeruka ning mitmekihilise struktuuriga võib olla ka selline võrgustik, millesse teadaoleva põhjal pole kaasatud tähtsamat sorti kabinettides istuvaid ametnikke.
Iga korruptsioonijuhtumi paljastamine ja kohtusse viimine on ühtaegu märk nii läbikukkumisest kui võidust. Need ütlevad meile, et kõigile täitmiseks kirja pandud reeglitest on olnud võimalik end sahkermahkeriga mööda osta. Võidupool on aga nii konkreetse korruptiivse skeemi lõpetamine kui ka sõnum kõigile – lõpuks jäädakse oma kasuahnuses ikkagi vahele.
Muidugi pole kunagi võimalik korruptsioonist täielikult lahti saada, aga ühiskonnad erinevad omavahel nii korruptsioonitaseme kui sellesse suhtumise poolest. Korruptsioonijuhtumite kohtulikust lahendamisest on põhjust välja lugeda pigem ikka optimistlikke, mitte nutuseid noote.