/nginx/o/2015/12/23/4825243t1h475c.png)
Möödunud sajandi 80. aastate teisel poolel levis Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas gorbamaania nimeline hullus. Ajad on muutunud ning on tekkinud omamoodi peegelpilt. Ida-Euroopas ja Venemaal võib täheldada nii palavat armastust Ameerika presidendi vastu, et on võimalik koguni rääkida trumpomaaniast. Trumpomaaniat kohtame ka Eestis, ennekõike alternatiivmeedias ja kommentaarides, kirjutab professor Mihhail Lotman oma blogis.
Ükskõik mida Trump ka ei teeks, ükskõik mis kontekstis ka tema nime ei mainita, kohe hüppavad välja kümned vabatahtlikud kaitsjad ja õigustajad. Võtame kas või sellise suhteliselt neutraalse uudise nagu «USA kaubanduskeskuste kett lõpetab Ivanka Trumpi brändi müümise». Juba paari minuti pärast ilmus sellele kommentaar (kirjapilt muutmata):
Aqualung Aqualung 03.02.2017 14:10
Majandus-jewhad, «püha sõda» president Trumpi vastu pole iseenesest miskit enneolematut globalisliku Parasiidi senises maailmarevolutsioonilises praktikas. Paljalt üks aspekt kultuurimarksistlikust globaalsest totaalsõjast, nn globaaljewhadismist.
Nii et selge pilt. Ühel poolel on õilis Trump, teisel pool tema tagakiusajad, tumedad juudid, lausa jewhadist'id. Selline arusaam ei ole iseloomulik üksnes eesti trumpomaanidele. Nagu kogu sarnane kraam, tuleb see USAst. Vrd nt järgmist karikatuuri/valimisplakatit:
Siiski ei ole asi juutidega nii selge ning on kaks tõika, mis takistavad «Usume Trumpi» facebookikommuuni loomist. Ühest, mis on tegelikult huvitavam, võib-olla mõni teine kord, praegu aga keskendume teisele teemale: Trump ja juudid.
See küsimus on mitmetahuline ning kõige jämedamalt jaotades on siin kaks alateemat: Trump ja juudid ning Trump ja Iisrael.
On laialt teada -- ja kindlasti ka Eesti antisemiitidest Trumpi fännidele -- et Trumpi väimees Jared Kushner on juudisoost. See Trumpile «andestatakse» ning ollakse nördinud, miks siis juudid ikkagi ei salli Trumpi. Ent juut ei ole mitte üksnes Trumpi väimees, vaid ka tema tütar ja nende lapsed. Trumpi perekonnaliikmetest viis on juudid. Juuditar on seesama Ivanka Trump, «Ameerika esimene tütar», kelle brändi müümise lõpetas Nordstromi disainkaubanduskeskuste kett.
Juudi rahvus oma traditsioonilises mõistes (nt nagu seda mõistab rabinaat) ei ole niivõrd etno-, kui religioonikeskne. Õigemini, tähtsad on mõlemad, nii päritolu kui ka usk: juudiks peetakse igaüht, kes on sündinud juudi emast, juhul kui ta ei ole konverteerunud ristiusku (nagu nt siinkirjutaja), juut võib olla ateist, võib olla nt budist, kristlane aga selle arusaama järgi mitte (teisiti arvasid natsid, kes lähtusid verekriteeriumist). Teiselt poolt võib aga igaüks juudiks saada, läbides spetsiaalse protseduuri, mida nimetatakse giyur'iks. Erinevalt paljudest teistest religioonidest on juudiks saamise protseduur väga keeruline ning nõuab aega, vaeva ja pühendumist. Mittejuute hoiatakse selle raskuse ja ebameeldivuse eest ning see raskus pole seotud üksnes protseduuride, vaid juudi eluga, kes peab jälgima 613 keeldu.
Ivanka Trump, kellel oli enne Jaredit teisigi juutidest boyfriende, tutvus temaga 2005. aastal, kuid mõne aja pärast nad läksid lahku, arvatakse, et Jaredi ortodokssetest juutidest vanemate vastuseisu tõttu. Ivanka, kes tundis juba enne judaismi vastu huvi, otsustas saada juudiks, ja läbiski giyuri. Sealjuures ei soosi rabid sellist konversiooni, mille eesmärgiks on abielu, mis tähendab, et Ivanka pidi neid veenma, et ta soov saada juudiks ei piirdu vaid abieluplaanidega. Ivanka ja Jaredi abiellumine toimus juudi religioosse tseremooniaga, Ivankast sai ortodoksse koguduse liige, kes peab rangelt kinni nii kašrutist kui ka sabatist. Kui tal seoses isa inauguratsiooniga oli sabatiajal vaja autot juhtida, sai ta selleks erandkorras loa rabilt, kes otsustas, et tegu on hädaolukorraga.
Donald Trump mitte üksnes kiitis heaks oma tütre valiku, vaid viimase sõnade järgi julgustas teda ning on ta üle uhke. Mis puutub aga väimehesse, siis Trump nimetas ta presidendi vanemnõunikuks. Kuna presidendi praegune abikaasa Melania jäi (väidetavalt ajutiselt) New Yorki, mängib Ivanka praegu Valge maja perenaise rolli.
Siiamaani jutt käis president Trumpi seostest juutlusega. Kuidas aga juudid suhtuvad Trumpi? Lihtne vastus oleks: erinevalt. Valimiste ajal oli mitu mõjukat survegruppi ja facebookikommuuni, kes teda häälekalt toetasid, nagu nt Jews Choose Trump, Jews 4 Trump jt:
Siiski ei maksa end lasta eksitada kärarikastest gruppidest. Enamik juute (ca 71 protsenti) hääletas tõepoolest Clintoni poolt, samas kui Trumpi pooldas neist vaid ca 24 protsenti. On seda palju või vähe? Oleneb, millega võrrelda. Kui arvestada, et Bushi toetas 2000. a. vaid 19 protsenti juutidest (samas kui Gore'i 79 protsenti), Kerryt 2004. a. 74 protsenti (Bushi 25 protsenti), Obamat 2008. a. 78 protsenti (McCaini 21 protsenti), siis juutide toetus Clintonile 2016 oli pigem tagasihoidlik. Vabariiklastest on selle millenniumi valimistel vaid Mitt Romney (2012) saanud Trumpist selgelt suurema juutide toetuse (30 protsenti, samas kui Obama toetus oli 69 protsenti).
Nüüd aga teisest juutidega seotud teemast: Trump ja Israel. Trumpi suhtumine Iisraeli on hästi teada. Võib kindlalt väita, et ükski USA president ei ole veel olnud nii iisraelilembeline. Vähemalt sõnades. Tema tunnistab Jeruusalemma juudi riigi jagamatu pealinnana (vrd siin: trükitud tekstist on välja jäetud kõige problemaatilisem sõna 'jagamatu', kuid see kõlab videos) ning lubab USA saatkonna sinna üle viia. Selle teoga, millel oleks suur sümboolne tähendus mitte üksnes Iisraelile, vaid ka kogu islamimaailmale, täidaks ta kongressi 1995. a. Jerusalemma saatkonna akti, mille vastu on aga olnud kõik eelmised presidendid: nii demokraadid Bill Clinton ja Barack Obama kui ka vabariiklane George W. Bush.
Nüüd siis lõpuks küsimus: kui Trump on nii juudi- ja iisraelilembeline, miks siis suurem osa USA juute hääletas tema vastu ja Clintoni poolt? Põhjused on komplekssed, neid tuleb otsida nii traditsioonidest (enamik USA rahvusvähemustest, sh nii sisserändajad kui põliselanikud («indiaanlased»), toetavad traditsiooniliselt demokraate), linnastumises (suurte ja edukate linnade elanikud eelistasid selgelt Clintonit), haridustasandis (kõrgema haridusega ja eriti teaduskraadiga valijad eelistasid Clintonit), ning lõpus religioossuses. Viimasel tuleks peatuda eraldi, kuna tegemist võib olla kõige olulisema faktoriga. Vahe on päris kõnekas (religioossus on hinnatud skaalal 0 kuni 3):
Kõige suurem vahe on mitteusklike (ateistide ja agnostikute) seas: ca 62 protsenti Clintoni poolt, 31 protsenti Trumpi poolt, samas kui entusiastlikumad adeptid toetasid enamasti Trumpi (56 protsenti, Clintonil 40 protsenti). Enamik USA juute on usuleiged, kuid mitte kõik, ning isegi kõige liberaalsemas ja usuleigemas New Yorgis, kus Clintoni edu oli mäekõrgune, otsustas suur osa ortodoksseid juute toetada Trumpi. Niisiis osutus Trumpi või Clintoni eelistuse puhul usutugevus palju olulisemaks faktoriks kui etniline või konfessionaalne kuuluvus.
Veel keerulisemad on lood Iisraeli tunnustamisega. Suur osa Ameerika juute on Israeli suhtes meelestatud negatiivselt, kusjuures eriti need, kellele nende juutlus on oluline. Olen kohanud selliseid New Yorkis ja Kanadas: nad on väga vasakpoolsed, kritiseerivad USAd ja on lausa vaenulikud Iisraeli suhtes; paljud on Noam Chomsky poliitiliste vaadete pooldajad. Psühholoogiliselt on see mõistetav -- tegu on omamoodi kaitsemehhanismiga: kui Iisrael oleks õige juudi riik, siis miks nemad, kes on enda meelest nii õiged juudid, seal ei ela? Ei saa ju isegi iseendale tunnistada, et asi on mugavuses ja turvalisuses, tuleb otsida ideelisi põhjusi.
Kui Iisrael ei ole Ameerika juutidele kõige atraktiivsem teema, siis miks Trump seda toetab, nagu seda teevad teisedki konservatiivid? Asi on aga selles, et Iisraeli suurimad sõbrad USAs ei ole juudid, vaid protestantlikud fundamentalistid, eriti need, kes elavad nn Piiblivööndis. Neid on nimetatud isegi Iisraeli kristlastest sõduriteks (vrd ka siin, kus USA Piiblivööndit /Bible belt/ nimetatakse Iisraeli turvavööks).
Fundamentalist loeb Piiblit sõnasõnalt: ta teab väga hästi, kes on juudid, kus nad elasid, millised olid nende riigi piirid ja mis on selle pealinn. Aga kes on araablased? Need Hagari pojad, Ismaeli järglased on ju kõrbe elanikud. Mis õigusega pretendeerivad nad Jeruusalemmale? Sealjuures võivad need kristlased olla ka antisemiidid: kui juutidel on oma Jumala poolt antud maa, siis mida põrgut teevad nad siin, Ameerikas?
* * *
Need tagasihoidlikud märkused kummutavad mõningaid Trumpiga seotuid müüte, kuid väga vähe selgitavad tema fenomeni. Trump ei aja juudi asja, ükskõik, mida selle all ka silmas ei peeta, kas võitlust juutide eest või hoopis nende vastu. Käsitleda Trumpi läbi juutluse perspektiivi oleks eksitav. Selleks, et Trumpist paremini aru saada, tuleb vaadata hoopis teises suunas.
:format(webp)/nginx/o/2017/07/21/6912773t1hc906.jpg)
