/nginx/o/2017/01/27/6284005t1h6d4e.jpg)
Pärast kolm kuud väldanud uurimist tunnistas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) sel nädalal OÜ Ermamaa projekti menetlemise eri etappides tehtud vigu ning otsustas tagastada Euroopa Komisjonile abikõlbmatuks tunnistatud toetussummast 152 000 eurot, seda EASi omavahenditest, maksumaksja rahast. President Toomas Hendrik Ilveselt pole EASi hinnangul suurema summa kui küsitud 10 protsendi ehk 19 000 euro sissenõudmiseks piisavalt juriidilist alust.
EASi juhatuse esimehel Sille Talvet-Undil on küllap õigus, et teiste riikidega võrreldes eksime meie vähem. Nõuete täitmises on Eesti ikka tubli olnud. Aktsepteeritav veamäär Euroopa Liidu fondide menetlemisel on 2 protsenti kuludest, EASi veamäär 2016. aastal 0,002 protsenti.
Jah, ühest küljest võib ju alati öelda, et tegijal juhtub. Ent kui väikese tegija väike viga ongi väike, siis suure tegija eksimus seevastu kipub olema tõsiste tagajärgedega. Libedal tänaval kukkuv laps saab enamasti ikka vähem haiget kui täiskasvanu samas olukorras. EAS, mille tunamullune eelarve maht küündis 104,8 miljoni euroni, on Eesti kontekstis kahtlemata suur tegija.
Kogu Ermamaa toetuse saagas pole ühtki osalist, kel ei tuleks peeglisse vaadata. Mainekahju pole saanud mitte ainult organisatsioon ja üksikisikud, kes selles loos avalikkuse tähelepanu alla on sattunud. On plekke, mida on tunduvalt keerulisem maha pesta. Nii on halba valgusesse pandud eurotoetuste süsteem, presidendi institutsioon, ametnikkond ja nii edasi.
Tavakodanikud, kes on näinud, kui põhjalikult iga väikestki toetust kontrollitakse, on korraga silmitsi õlakehitusega. Et kuskil kõrgemal lihtsalt juhtub. Ja ongi kõik?
President Ilves võib ikka ja jälle uuesti öelda, et meedia on kasvatanud oletustest süüdistused ja ebaõiglased väljamõeldised. EASi endine juhatuse liige Maria Alajõe, kes pole olnud ajakirjandusele sageli just kõige lihtsamini tabatav, võib korrutada oma mantrat, et keegi ei plaaninud tahtlikult midagi hämarat ega kallutatut.
Sügavale imbunud mainekahjust on raske lahti saada. Parim lahendus oleks süüdlaste tuvastamine ja nähtava avaliku vastutuse võtmine. Paraku pole keegi seda viimastki teha tahtnud. Alajõe on öelnud, et ei pea vajalikuks oma kandidatuuri taandamist riigikogu kantselei juhi konkursilt. Ametisse määramine Ermamaaga juhtunu taustal oleks kahetsusväärne.
Märgid näitavad, et kogu see ebameeldiv lugu ei ole ka EASi sisejuurdlusega veel joont alla saanud ning kahjustab Eesti riiki edasi. Me peaksime siiski olema oma poliitilise kultuuriga nii kaugel, et mõistame, kui oluline on, et asjad mitte ainult ei oleks, vaid ka paistaksid ausad ja õiglased.