Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Priit Pullerits: Eesti, millega aitad sina Kellyt? (12)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Priit Pullerits
Priit Pullerits Foto: Margus Ansu

Võit võiduks, aga vaatame punkte ka. Kelly Sildaru sai äsjastel X-mängudel Ameerikas Aspenis küll juba 20. järjestikuse esikoha pargisõidus, aga vahe kahe järgmisega ei olnud suur. Ja ei olnud suur ka sealsamas aasta tagasi. Mis mõistagi ei kahanda meie võidurõõmu.

Aga üleüldise Kelly-vaimustuse taustal oleks aeg küsida, kas see, mis on toonud Kelly Sildaru siiani, X-mängude kahe järjestikuse võiduni, aitab tal siit ka edasi minna – tuleva aasta taliolümpia kuldmedalini, X-mängude uute esikohtade, 30. ja 40. võiduni. Fakt on see, et pargisõitu, aga ka Big Airi hüppeid ja rennisõitu, Sildaru kahte kõrvalala, saab harjutada üksnes välismaal. See on kõike muud kui odav lõbu. Kui peame Kelly Sildarut rahvuslikuks aardeks, ei saa jääda lootma üksnes tema pere fanatismile ja sponsorite heldusele. Ega ka Sildaru võistlustel teenitavale preemiarahale, sest preemiaraha, nagu nimetuski ütleb, on mõeldud preemiaks, mitte edasisse ettevalmistusse panustamiseks.

Lühidalt ja konkreetselt: kui Eesti riik Kelly Sildarust tõesti hoolib, tuleks seda peale sõnade kinnitada ka tegudega. Eesti Olümpiakomitee makstav 720-eurone igakuine treeningutoetus, lisaks Rahvusvahelise Olümpiakomitee solidaarsusfondi 1250-eurone kuustipendium on väärt panused, aga vaevalt piisavad. Arvestades, milliseks Eesti kaubamärgiks ja ekspordiartikliks on saamas Kelly Sildaru, võiks ka EAS riigi nimel noorele sportlasele õla alla panna. Varem on EAS selliseid samme ju teinud, näiteks toetanud näitleja Jan Uuspõldu, mustkunstnik Jürgen Veberit, ansamblit Trad.Attack!.

Pelgalt vaimustuse väljendusest ja kiidukõnedest jääb väheks. Äsjaste X-mängude protokoll näitab, et konkurents tipus on tegelikult tihe. Aspenis teise koha saanud prantslanna Tess Ledeux on sel kuul 15 saavast Sildarust üksnes kolm kuud vanem, kolm järgmist on 18–19-aastased – seega kõik parimas eas arenemisvõimelised sportlased. Aga nemad kõik on suurte riikide koondistest ja neil, nagu Kelly isa Tõnis kirjeldas, on rajal kolm-neli abilist, lisaks määrdespetsialistid. Kelly abiline raja ääres oli noorem vend Henry, määrdeabi on saanud heatahtlikelt rivaalidelt. Lõpuks lükkab issi oma armsale tütrekesele üleval hoo sisse – ja ongi kogu meeskond.

See võiks käia juba Eesti au pihta, kui riigi suurimaid uhkusi peab tegutsema konkurentidega võrreldes säästurežiimil.

Nüüdisspordis määrab medalivõimalused professionaalsus, ja professionaalsust võimaldab raha. Ekstreemsport tipptasemel ei ole enam ammu noorte ajaviide ja meelelahutus, et ša-la-laa, peaasi, et saaks fun’i, et oleks cool ja chill. Pargisõit on ikkagi olümpiaala. Aga selle kavaga, mille Kelly Sildaru esitas nüüd X-mängudel, tema isa väitel tuleval talvel olümpiamedalit ei võidaks, kohe kindlasti mitte.

Need, kes Sildarut ükskord ometi edestada ihkavad, on tal tihedalt kannul. Eesti riik võiks EASi kaudu panustada, et Eesti kirkamaid brände säraks jätkuvalt maailmas üle teiste.

Tagasi üles