Postimees 1930. aastal: Tartu rahu 10. aastapäev

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu rahu delegatsioonid.
Tartu rahu delegatsioonid. Foto: filmiarhiiv

Et Tartu rahu tähtsust õieti mõista, tarvitseb meie inimestel ainult enestele ette kujutada, mis oleks siis saanud meie rahvast, meie riigist, meist kõikides, kui ei oleks korda läinud Tartus rahulepingule üldse alla kirjutada?! Isegi seda on raske mõtelda, mis oleks saanud siis, kui rahutegemisega oleks viivitatud veel mõni kuugi?!

Et võidi kümne aasta eest õigel ajal alla kirjutada ausale rahule, selle eest oleme kõige pealt tänu võlgu meie rahvaväe ja tema juhtide kangelaslikule vahvusele ning vastupidavusele. Ühtlasi oli aga otsustava tähtsusega, et meie vabariigi valitsus täies meelekindluses õigel silmapilgul rahuläbirääkimistele asudes end mitte segada ei lasknud võimsatest välistest vastumõjutustest, vaid edasivõitlemist viimse silmapilguni täiest jõust korraldades, ühtlasi rahu aktsiooni järjekindlalt läbi viies. Erilise tänuga tuletame aga meelde rahudelegatsiooni juhi J. Poska hiilgavat osa soodsa rahulepingu sõlmimisel, milleks kaasa aitas teiste rahudelegatsiooni liikmete südikas kaastöö.

Kõike seda hindab tulevik lähemalt. Praegusel silmapilgul võib aga meie põlv tänulik olla, et 10 aasta eest Tartu rahu kindlustas meie rahvale ja riigile takistava arenemise ja enese aitamise ülesehitamise rahuliku töö teel. Jaan Tõnisson 2.02.1930

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles