:format(webp)/nginx/o/2017/04/26/6592827t1h2dc3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2016/09/20/5862477t1h5c7f.jpg)
Arvamusportaali kolumnist Andrei Kuzitškin annab seekordses artiklis ülevaate, mida Venemaa meedia kirjutas jaanuaris Eesti ja teiste Läänemere piirkonna riikide kohta.
Andrei Kuzitškini ülevaade: mida kirjutas Venemaa meedia jaanuaris Eestist? (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaanuaris pööras Venemaa ajakirjandus Eesti uudistele üllatavalt palju tähelepanu. Nii avaldas näiteks Rossiiskaja Gazeta kuu jooksul pidevalt teateid meie maa siseelu kohta. Tänu sellele said venemaalased teada, et Eestis kontrollitakse venekeelsete kooliõpilaste truudust Eesti riigile; et Eesti kohus keelas kanda passi venekeelsete kodanike isanime; et Eesti sõjaväelased hirmutasid tulistamisega Narva elanikke; et Eestis arutatakse võimalust kontrollida venemaalastele kuuluvat kinnisvara. Positiivse poole pealt mainiti ära eestlaste loodud robotkullerite kiire levik kogu maailmas.
Baltikum ei paku Venemaale huvi
Kuid suurimat tähelepanu Eesti ja teiste Balti riikide, sealhulgas Soome, Valgevene ja Poola suhtes ilmutas infoagentuur Regnum, mis avaldas 27. jaanuaril aruande «Baltikum Venemaale: Transiit. Kaliningrad. Valgevene. Soome. Poola».
Tasub kohe öelda, et vaba ajakirjanduse maailmas on selle agentuuri maine üsna kaheldava väärtusega. Eesti kaitsepolitsei nimetas selle meediaasutuse tegevust omal ajal varjamatuks propagandaks, Regnumi kunagisele peatoimetajale Modest Kolerovile on riiki sisenemise keelanud Eesti, Läti, Leedu ja Gruusia. Päris selge on seegi, et siin mainitud materjal teenib Kremli ideoloogilisi ja informatsioonilisi huve – mis on seda mõistetavam, et infoagentuuri asutaja ja kauaaegne peatoimetaja Kolerov töötas mitu aastat Venemaa presidendi administratsioonis. Seepärast kajastavad Regnumi seisukohad paljudes küsimustes meeleolu, mis parajasti valitseb Kremli võimuladvikus.
Aruandes antakse teada, et «Eesti, Läti, Leedu ja Poola astumine NATO sõjalis-poliitilisse blokki ja Euroopa Liitu ei toonud mitte ainult kaasa Venemaa enklaavi – Kaliningradi oblasti – ilmumise ELi piiride sisse, vaid lõi ka tõsise ohu Venemaa loode föderaalsele ringkonnale, kus muuhulgas paiknevad riigi olulisemad mereväravad. Siinkohal on oluline tähele panna, et transiitkaubandust endiselt Baltikumi välismaiste sadamate kaudu suunates toetab Venemaa kolme Balti riigi SKTd, mis aga peamine, Venemaale vaenulikke poliitilisi režiime vähemalt viie miljardi dollariga aastas.»
/nginx/o/2017/02/01/6300255t1hf42d.jpg)
Seejärel analüüsitakse aruandes üksikasjalikult Venemaa ja Baltikumi majandussidemeid. Aruande autorid märgivad, et «Baltikumi praegune turg kaotab Gazpromi ja naftatarnijate jaoks oma veetlust nii nende maade deindustrialiseerimise kui ka elanikkonna kahanemise tõttu. Sellises olukorras on äärmiselt kaheldav, kui mõttekas on nende turgude pärast võidelda. Lõpuks tõmbavad eksperdid otsad kokku ja pakuvad Venemaale Balti riikide suhtes välja järgmise strateegia:
Uus sanitaarkordon. Keskpikas perspektiivis, 20–25 aasta jooksul, iseloomustab kogu Baltikumi, välja arvatud Soomet, stabiilse humanitaarse, poliitilise ja sõjalise ohu tsooni kujunemine, mis asub vahetult Venemaa piiri ääres ning lõikab ära maismaa-transpordikoridori Venemaa Kaliningradi oblastisse ja Venemaa peamiste väliskaubanduspartnerite juurde Kesk- ja Lääne-Euroopas. Pidades silmas praegust olukorda Ukrainas ja kasvavaid probleeme Valgevenes, tuleb Venemaal arvestada sellega, et tema läänepiiril tekib Mustast merest Läänemereni ulatuv sanitaarkordon.
Õiguspärane reaktsioon. Balti riikide vaenulikkuse tingimustes peab Venemaa kaubanduslikke ja majanduslikke sidemeid nende riikidega maksimaalselt kärpima: a) neist riikidest pärit kaubad tuleb asendada teiste piirkondade, eelkõige Kaliningradi toodanguga; b) transiit tuleb võimalikult suures ulatuses suunata ümber Venemaa sadamatesse. See lubab vähendada nende maade kasumit, mida nad teenivad Venemaa turu ja transiidi arvel.
Nõrk lüli Minsk. Valgevene, mis juba osaliselt asendab Venemaa seni Baltikumi läbinud transiiti, puhul peab strateegia arvestama tolle riigi valmisolekuga muutuda uue sanitaarkordoni osaks. Valgevene võimude natsionalistliku ümbersünni võimalus – niinimetatud Ukraina pretsedent – sunnib juba ette vaagima kahju, mida see võib tekitada Venemaa-Valgevene liitriigile ning teistele neid ühendavatele majandusliku ja poliitilise koostöö organisatsioonidele.
Soome hübriidsõda. Venemaa peab adekvaatselt ja otsustavalt reageerima Soome Venemaa-vastasele tegevusele Venemaaga piirnevatel aladel, mida võib nimetada täiemahuliseks hübriidsõjaks, mille siht on luua Venemaa-vastane viies kolonn riigi ja regioonide juhtkonnas, ühiskondlikes organisatsioonides, rahvastevahelistes suhetes ja humanitaarteadustes, kaasa arvatud «ajaloopoliitikas».
/nginx/o/2017/02/01/6300853t1hdf53.jpg)
Minu kommentaar: Jääb mulje, et ulatusliku aruande autoritel (ja tellijatel) oli üksainus siht: näidata, et Baltikum ei paku Venemaale vähimalgi määral huvi, mistõttu selle võib Venemaa elust maha tõmmata ja lausa peabki maha tõmbama kui «vaenuliku elemendi».
See on Venemaa poliitilises ajaloos uus ilming: tavaliselt on Venemaal «rahvavaenlased» lihtsalt maha lastud, vaenulikud riigid aga liidetud Vene keisririigi või NSV Liiduga. Võib-olla on aruande mõte hoopis uinutada Baltikumi ja nende NATO liitlaste poliitilise eliidi valvsust ja ühtlasi anda neile, kes pooldavad sõprust Putini režiimiga, ümberlükkamatuid tõendeid, et Venemaal puudub kavatsus annekteerida Eesti, Leedu, Läti. Kuid aruande sõnavahu taga joonistuvad selgelt välja ähvardused nii Valgevene presidendi Lukašenka, Soome kui ka Baltikumi aadressil. Sõnum on täiesti selge: «Kes ei ole meiega, on meie vastu! Kes alla ei anna, selle me lihtsalt põrmustame!»
«Kui Baltikumis algavad sellised rahutused nagu Donbassis ja sinna ilmuvad «viisakad inimesed», siis – ma tunnen baltlasi – nad hakkavad tulistama, eriti Eestis ja Leedus.»
Ameerika politoloog Ariel Cohen nägi seda ohtu ja arvas intervjuus raadiojaamale Ehho Moskvõ, mis oli eetris 25. jaanuaril, et Venemaa võib Baltikumiga pidada nii kaubanduslikku kui ka «kuuma» sõda.
«Kui Euroopa ja nõukogudejärgse ruumi piirid püsivad sellisena, nagu need praegu on, on see hea. Aga kui seda ei juhtu, siis näiteks konflikt Baltikumis, kus kolm riiki kuuluvad NATO ridadesse, võib teatavatel tingimustel üle kasvada tuumasõjaks. Kui Baltikumis algavad sellised rahutused nagu Donbassis ja sinna ilmuvad «viisakad inimesed», siis – ma tunnen baltlasi – nad hakkavad tulistama, eriti Eestis ja Leedus. Ma loodan, et seda ei juhtu, aga kes võis 2012. aastal arvata, et Venemaa võtab Ukrainalt Krimmi ja algab konflikt Donbassis? Ent kahe aasta pärast see juhtus.»
/nginx/o/2017/02/01/6300845t1h9995.jpg)
Eestlased kui paadunud russofoobid
Kui Coheni silmis joonistuvad eestlased välja patriootidena, siis tuntud Vene kirjanik Tatjana Tolstaja annab oma panuse eestlaste kui paadunud russofoobide kuvandi püsimisse. Vene kirjanduse suurkuju jagas Riias kohtumisel lugejatega mälestusi: «Sõitsin Riiga ja Tallinna, nagu Piiteri preilile kohane, vaatama meie tükikest läänt. Sealjuures Eesti elanikud olid meie suhtes üsna vaenulikud: seisad sadakonna meetri kaugusele vanalinnast, pea käib ringi, üldse ei saa aru, kus on mis, otsid juhatust välimuse poolest toreda neiu käest, tema aga juhatab sind äärmise armastusväärsusega täpselt vastupidises suunas. Pisimast pisim asi, aga ikka keerab käkki. Ja kohvikus teeseldi, et ei osata vene keelt. Kui ma siis läksin üle inglise keelele, võis näha, kuidas kenad näolapid krimpsu tõmbuvad... Riias ei ole midagi sellist täheldanud, kui palju ma ka siin poleks käinud. See linn meeldib mulle tänaseni.»
Minu kommentaar: Täpselt nii kujundataksegi stereotüüpi venelaste ja eestlaste vahel valitsevast igipõlisest vaenust. Tolstaja oli aastaid populaarse telesaate «Keelepeksu kool» juht. Ehk jäi talle siis sealt sellise kurja muti kuvand külge. Aga võib-olla ongi selline tema sisemine loomus? Igatahes ei segaks keegi naisel pöörduda Tallinnas mõne mööduja või teenindaja poole inglise keeles ja saada teada, mis vaja. Omamoodi paradoks peitub selles, et loomeisik eelistab valada sopaga üle Eesti, et tunnistada siis üles armastus Riia vastu. Nojah, kes seda juba suudab, eks see ole selle üle ka uhke…
Baltimaade fašistid
Ajaleht Izvestija pühendub Baltikumi fašistlikkuse teemale, avaldades 19. jaanuaril politoloog Aleksandr Šatilovi artikli «Kes kutsub välja Führeri vaimu?». Autor püstitab teema nii:
«Milliste ülesannete lahendamise peale teeb panuse lääneriikide eliit, kui kasutab neid «peost söövaid» natse? Aleksandr Šatilov, kes on muide Venemaa valitsuse juures tegutseva finantsülikooli sotsioloogia- ja politoloogiateaduskonna dekaan, on kindel, et «Euroopa natside ja fašistide peamiseks sihiks saab vaieldamatult Venemaa. Kaudsed andmed ja lekked lubavad arvata, et neis organisatsioonides arendatakse praegu igati revanšivaimu, õhutatakse vaenu Venemaa ja vene kultuuri kuuluva elanikkonna vastu, viimistletakse uue Drang nach Osteni ideed. Väärib märkimist, et praegu koondatakse enamikku selliseid parteisid ja gruppe just vastuseisuks Venemaaga. Eriti ilmekalt on seda näha nõukogudejärgsetes riikides: Ukraina, Läti, Leedu, Eesti, Poola, Rumeenia.»»
/nginx/o/2017/02/01/6300325t1h295a.jpg)
Minu kommentaar: See pole veel suur häda, et autor ei too ühtegi näidet, millised Eesti erakonnad siis toetavad sõda Venemaaga. Põhiasi on hirmutada Venemaa lugejaid ja taas süüdistada kõiges Balti «fašiste» – las need pribaldid siis pärast juba hakkavad ennast välja vabandama. Sellise võttega üritab Kremli propaganda väga sageli kõigepealt luua müüdi, siis aga seda massiliselt levitada. See on tuntud omaaegse natsi-Saksamaa Joseph Goebbelsi propaganda võte: «Mida suurem vale, seda rohkem seda usutakse.» Kui palju aastaid on möödas mehe surmast, aga tema vaimsed järglased ei ole sellest põhimõttest ikka lahti öelnud!
Kinoettevõtte omandamine
Sel ajal, kui meie seirame pelgusega Venemaad, laiendab Hiina oma haaret Euroopas. Baltikum ei ole erand. Ajaleht Kommersant teatab 27. jaanuaril, et «Hiina ärimees omandas Põhja-Euroopa suurima kinovõrgu».
«Hiina magnaat Wang Jianlin, Dalian Wanda Groupi asutaja, sõlmis tehingu Skandinaavia ja Balti riikide suurima kinoketi Nordic Cinema Group omandamiseks 930 miljoni dollari eest, kirjutab ajaleht South China Morning Post. Tehinguga läheb Dalian Wanda kontrolli alla 118 kino 664 saaliga Norras, Rootsis, Soomes, Eestis, Lätis ja Leedus. Juba enne seda tehingut kontrollis Dalian Wanda ligikaudu 12 protsenti ülemaailmsest kinoturust. Jianlin teatas hiljaaegu, et soovib jõuda 2020. aastaks 20 protsenti peale. Nagu Kommersant kirjutas, pidas Hiina kinooperaator Dalian Wanda Group 2013. aastal kõnelusi Euroopa firmade Odeon & UCI Cinemas ning Vue Entertainment ostmiseks. 2016. aastal neelas ta alla Euroopa võrgustiku ja kerkis maailma suurimaks kinooperaatoriks. Varem on kompanii ostnud Ameerika ja Kanada kinovõrgu AMC, mis on Põhja-Ameerikas suuruselt teine.»
Minu kommentaar: Veel veidi, veel õige pisut ja õpime nägema maailma läbi hiinlasele omase pilukil silma.
Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane
Andrei Kuzitškin on endine Venemaa riigiametnik, kellele on Eestis antud poliitiline varjupaik. Ta töötas kümme aastat Tomski oblasti valitsuses kommunikatsioonijuhina ning hiljem kuus aastat kultuuriameti juhatajana. Tal on magistrikraad bioloogias ja rahvusvahelistes suhetes. Praegu töötab ta vene keele õpetajana.