Foto on illustreeriv.

FOTO: PantherMedia / Scanpix

Riiklik lepitaja esitas tervihoiutöötajatele kollektiivleppe pakkumise, palgatõusu pakkumine õdedele  oli märkimisväärne – kümme protsenti. Nii helde palgapakkumine võiks pimestada, kui meil puuduks info sellest, et Haigekassa raviteenuste lepingumahud haiglatega on taas vähenemas, kirjutab Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus. 

Haigestunud patsient vajab ravi. Tema jaoks ei ole vahet, missugune tervishoiusüsteemi lüli alt veab, kui tulemuseks on haiguse süvenemine liigselt pika ooteaja pärast või tüsistuste tekkimine.

Tervishoiusüsteemi põhiprobleemiks on puudus ajast ja inimestest. Kellelgi ei ole aega veenduda, kas patsient sai aru, miks talle just sellised ravimid, ettekirjutused ja soovitused määrati. Kellelgi pole aega püüda mõista eelmise etapi otsuseid või süveneda patsiendi tervisekäitumise tagamaadesse.

Ajapuudusest on tingitud sageli seegi, et patsiendile tehakse igas järgnevas etapis kordusuuringuid. Kellelgi ei ole aega E-tervisesse süveneda ja varasemate uuringute tulemused läbi töötada, sest patsiendile pühendumiseks ette nähtud minutid on loetud ja järjekord on ukse taga. Seega on aja- ja inimressursi puudus oluline põhjus, miks lõpuks finantsressursse raisatakse.

Riikliku koolitustellimuse suurenemine ja tervishoiuasutuste pingutused on viinud nii õdede kui ka arstide vastuvõtuarvude tõusule. Kvalifitseeritud tööjõudu on meil rohkem kui varem, kuid raha ei ole, et ettevalmistatud inimesed tööle rakendada ning uusi teenuseid pakkuda.

Patsientide tegelikku ravivajadust ja haigekassa rahastamise võimekust on võrreldud,  kord saadakse rahastamise puudujäägiks 30, teisel korral 75 miljonit eurot aastas. Hetkel pole isegi täpne summa nii oluline. Oluline on mõista, et tervishoiusüsteemi rahastamismudel on aegunud ja lahendused tuleb leida käesoleval kevadel. 

Õigeaegne ravi aitab võimalikult kiiresti inimesed tagasi tööle, aidates säilitada ka pikema  eluea. Töövõimelised inimesed aga omakorda toodavad  endale ja Eestile heaolu. See kõik on tagajärgedega tegelemine. Mida enam suudame ennetada ja õigeaegselt avastada, seda kiiremini ja tegelikult ka odavamalt on võimalik pakkuda ravivõimalusi.

Tervishoiusüsteem toimib vaid meeskonnatööna. Meeskonda kuulub ka patsient.

Patsiendile parimate võimaluste saamiseks tuleb lahendada probleemi tervikuna, mitte pelgalt vaid töötasude küsimust. Süsteemi terviklik toimimine võimaldab säästa lõpuks ka raha.

Riiklik lepitaja esitas tervihoiutöötajatele kollektiivleppe pakkumise, palgatõusu pakkumine õdedele  oli märkimisväärne – kümme protsenti. Nii helde palgapakkumine võiks pimestada, kui meil puuduks info sellest, et Haigekassa raviteenuste lepingumahud haiglatega on taas vähenemas. Me ei saa võtta vastu pakkumist, mille ellu viimise hind võib olla koondatud kolleegides ja niigi juba  suure töökoormuse jätkuvas kasvus. Tuletan meelde, et töökoormuse kasv tähendab patsiendile pühendatud aja kärpimist.

Õed ei soovi streikida, vaid patsiente aidata. Otsustasime vähemalt esialgu oodata ja anda  tänastele otsustajatele järelemõtlemisaja. Otsustamatus tervishoius on kestnud lihtsalt liiga kaua. Tänase valitsusliidu mõistmine peaks väljenduma riikliku lepitaja poolt pakutud lubaduste elluviimisena.

Eelkõige ootame lahendusi ja otsuseid tervishoiusüsteemi rahastamise muutmise osas, et oleks tagatud tervishoiusüsteemi jätkusuutlik areng ning seega patsientidele parimad (ravi)võimalused. Meie ootame ja jälgime  tähelepanelikult valituse arutelusid riigieelarve strateegia protsessis. Me ootame aprilli alguseks planeeritud tervishoiustöötajate töötasu tõusu rakendumist ning hiljemalt juuni alguseks riigieelarve strateegiasse sissekirjutatavaid lahendusi.  

Tervishoiutöötajad on need, kes vaatavad patsientidele iga päev otsa ja lahendavad koos reaalsete inimestega tõsiseid tervise- ja igapäevaelu probleeme. Me tunnetame ka vastutust patsientide ees. Kui valitsus tervishoius kriitilisi otsuseid ei langeta, on süsteem varsti ummikus ja ise abitu.