Ilmar Vananurm: Setomaa nimega lehvitamine teenib üksnes poliitilisi ja rahalisi eesmärke

Seto Kongressi Vanemate Kogu liige Ilmar Vananurm Tartu rahu 85. aastapäeval Foto: Ove Maidla

Haldusreformi käigus sündiv Seto vald on kunstlik moodustis ja selle moodustamist veavad inimesed, kes veel mõni aeg tagasi häbenesid setuks olemist, kirjutab kirjanik Ilmar Vananurm.

Ilmselt need jõud, kes rahva rahal omatahtsi tegutsevad, teevad ära ka nn Seto valla. Vastaspool ei saa millegagi vastu seista kusagilt äkki finantsilist toetust leidnud mitmete väljaannete agitatsioonile, nagu näiteks «Setomaa. Omavalitsuse Leht» ja «Meremäe Ajaleht», raadio jms. Üllitistes väidetakse, et: «Setomaa on Eesti mastaabis jõukas maapiirkond. Setomaa on isemajandamisel põhinev piirkond. Setomaa on isemajandamisel põhinev piirkond...»

Aastat 20–30 tagasi häbenesid setoks olemist kõik need praegused tegelased, kes nüüd Setomaa-programmist raha saavad ja nn Ühtset Setomaad luua püüavad.

Väidan juba aastaid, et see setotamine teenib üksnes poliitilisi (+ rahalisi) eesmärke. Fr. R. Kreutzwald, kui ta tegi uurimustöid Vene Impeeriumi Teaduste Akadeemiale, nimetas Pihkvamaal ja Petserimaal elavaid meie hõimlasi Pihkvamaa ja Petserimaa eestlasteks. Seto-sõna levis J. Hurda rahvaluulekogumise aegu, olles enne saksakeelsete etnoloogide käest saanud sõna setukezen. See tuli sõnadest Sõto Maa ( Sõdade Maa) = sõtomaalasõ´, transkribeerides sai moodustis Seto Maa; sest õ-tähte (ja häälikutki) pole ei saksa, soome, rootsi, vene ega läti keeles!

Petserimaa asendamist Setomaaga olen alati lugenud reeturluseks ja pühaduseteotuseks. Meie juured on Petserimaas, mitte suhteliselt hilja tekkinud sõnaühendis: Setomaa. Juurte hülgamine viib alati hävimisele.

Tuntud koduloolane Leo Reissar Mikitamäelt, kes 1996. aastal sai trükki anda oma raamatu «Setumaa läbi aegade. Petserimaa», ei võinud, tahtnud ega saanud kuidagi Petserimaad ajaloost välja visata. Petserimaa on maateaduslik, kartograafiline ning sügavalt ajalooline kohanimi, mida häbenevad nüüdsel «Eesti ajal» üksnes Tartu rahulepingust loobujad.

Eesti riigi loomisega sündis Petseri maakond ning ükskord peab see taastuma. Valitsused, kes Petserimaad Setomaaga asendada (ja sedagi vaid 1/3 ulatuses!) püüavad, edastavad kavala sõnumi: «Me pole ju Eestit reetnud. Petserimaad pole olnud ja enam ei tule. Vaadake ja tundke rõõmu, te saite oma Setomaa! Mida te veel soovite?»

Kolme ja poole vallaga võib ju mingi Setomaa voolida, kuid et kontrolljoone-tagusel Petserimaal on samapalju setosid-eestlasi-venelasi üldnimetusega Eesti Vabariigi kodanikud – sellest möödakaemine võrdub omade reetmisega. Täna reedame viis tuhat, homme aga juba 500 000?!

Patt pole see, kui 3,5 valda ühinevad. Kuid kui Ida-Petserimaad ühendab Petseri rajoon, siis siinpoolne võiks aegade selgumiseni olla Lääne-Petserimaa. Mitte umbisikuline Setomaa, kus niinimetatud setod enamustki ei moodusta. Mu vanemad olid petserimaalased, seda olen minagi.