Kaia Iva

FOTO: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja/ Scanpix

Valitsus tegi otsuse muuta pensionisüsteemi toetudes paljude aastate vältel tehtud analüüsidele, Kirjutab Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva (IRL) ja lisab: need analüüsid on läbi arutatud ka eelmises valitsuses, kuigi nii mõnelgi on need meelest läinud või läbi lugemata, mis andis võimaluse teeselda üllatust.

Erinevad pensionisambad jäävad, inimeste sissetulekute suurustega arvestatakse, üks tööaasta annab pensioni arvestamisel samuti ühe aasta ja kindel pensioniiga kaob ära. Need on väited, mis on mu suust ja ka näppude alt tulnud viimase nädala jooksul korduvalt. Plaanitavad muudatused ei puuduta praeguseid pensionäre, vaid tipp-tööeas inimesi, kellel on nii võimalust kui ka aega koguda pensioniks vara ja sääste.

Kunagi varem pole Euroopas olnud vanu inimesi noortest rohkem – vananevate ühiskondade probleem kummitab ühtmoodi kõiki Euroopa Liidu riike. See tähendab, et meilgi tuleb hoolikalt läbi mõelda, kuidas muutuva olukorraga hakkama saada. Seda nii pensionite maksmisel kui ka näiteks tööturgu ümber kujundades, et inimesed saaksid pikemalt tööl käia.

Kaks aastat tagasi valmis Emori ja Praxise koostöös uuring Eesti vanemaealiste ja eakate toimetulekust ning selgus, et tööd tegevatest vanemaealistest üle kolmveerandi kavatseb enda sõnul töötamist jätkata ka vanaduspensioniea saabudes. Ka praegu töötab veidi üle viiendiku Eesti pensioniealistest. Seega elukestev õpe ja hoiakute muutumine vanemaealiste töötajate suhtes on järjest olulisemad.

Väljapakutud plaani järgi hakatakse alates 2020. aastast pensioni suuruse määramisel lisaks palgaosakule uuesti arvestama ka staažiaastaid, mis palgast ei sõltu.

Hooliva ja vastutustundliku valitsusena tegime pärast mitu aastat tehtud analüüse põhimõttelise otsuse muuta meie penisonisüsteemi pika aja jooksul kestvaks. On hea, et need analüüsid on läbi arutatud ka eelmises valitsuses, kuigi nii mõnelgi meelest läinud või läbi lugemata, mis andis võimaluse teeselda üllatust.

Mitmed prognoosid tõid välja, et praegune süsteem pikalt vastu ei pea. Seetõttu tuli otsus teha nüüd. Jah, need muutused ei ole populaarsed, kuid need on konservatiivsed, see tähendab pikaajalise vaatega. Üksnes otsuseid langetades, ka ebapopulaarseid, kuid ühiskonnale vajalikke, saab tagada pensionisüsteemi elujõulisuse ja ennetada paljude vanemaealiste langemist vaesusriski. Sellepärast ongi pensionireformi tegemine nüüd ja kohe vajalik ning sisuline arutelu sel teemal teretulnud.

Ligi kolmveerandi Eesti tööealiste inimeste jaoks on praegune pensionisüsteem ebasoodne. Kuidas? Üle poole miljoni inimese teenis 2016. aastal alla keskmise palga ja nad ei saa ühe tööaasta eest ühte kindlustusosakut. Kuna palgast sõltub nii teine sammas kui ka suur osa esimesest sambast, siis palkade suur erinevus kandub tulevikus otseselt üle ka pensionite suureks erinevuseks. Paljudele tähendaks see toe otsimist sotsiaalabist, mis pole õiglane aastakümneid kohusetundlikult tööl käinute suhtes ning lööb ka maksumaksja rahakoti pihta. Väljapakutud plaani järgi hakatakse alates 2020. aastast pensioni suuruse määramisel lisaks palgaosakule uuesti arvestama ka staažiaastaid, mis palgast ei sõltu. Aastast 2037 hakatakse arvestama vaid staažiaastaid ja palgast sõltuvaks jääb teine pensionisammas.

Mõne opositsioonipoliitiku väide, et üle keskmise palga teenijad on need, kes teevad tööd ja väiksema palga saajad vaid käivad tööl, on küüniline ja kohatu. Eesti vajab kõigi inimeste tööpanust ja pingutust.

Edaspidi, ehk pärast seaduse jõustumist, saab igaüks ise valida pensionile mineku ea, saada pensioni osaliselt, lasta oma pensioni maksmine peatada, näiteks tasuva töö leidmisel, ja sobival hetkel taas jätkata. Paindlikum pensionisüsteem arvestab nii inimeste sooviga pensionieas töötada kui ka võimalusega, et inimene soovib minna pensionile ennetähtaegselt. Milliste reeglite järgi täpselt kõik toimima saab, hakkame nüüd sotsiaalpartneritega üheskoos eelnõuks vormima.

Tuleviku pensionid peavad väärtustama kõiki inimesi, arvestama rahvastikuprotsessidega ja olema piisavalt paindlikud, et inimene saaks ise valida pensionile jäämise aja. Eesti peab otsima viise pensionivaesuse vältimiseks. See on väljakutse, mis sõltub poliitilistest otsustest, mida ei saa enam edasi lükata, aga mis tuleb ellu viia piisavalt pika üleminekuperioodiga.